Fjodor III

Fjodor oli eelmise tsaari Aleksei I surres tolle vanim elusolev poeg. Tema ema oli Maria Miloslavskaja, kes oli selleks ajaks juba surnud, õde oli Sofia Aleksejevna ja vend tulevane Ivan V. Tema õdedest sai koos Sofiaga täiskasvanuks kuus, kuid ükski neist ei abiellunud. Fjodori poolvend oli tulevane Peeter I.

Fjodor sai tsaariks vaid 16-aastaselt, kuid juba siis oli ta tervis niivõrd vilets, et ta ei lahkunud Moskva Kremli müüride vahelt ega saanud kahest abielust järeltulijaid. Tema haiguse asjus täit selgust pole, ent ilmselt olid tema füüsilised puuded kaasasündinud.

Fjodor III oli hardalt usklik ja püüdis jätkata ka isa alustatud kirikureforme. Ta vabastas asumiselt reformi algataja, endise patriarhi Nikoni ja lasi elusalt põletada vanausuliste juhi Avvakumi. 1678. aastal viidi tsaaririigis läbi rahvaloendus ning asendati erinevad maksud ühise majapidamise pealt makstava maksuga. Fjodori ajal seati sisse ka tsaaririigi valduste ainuvalitsemine ja valitsejad – vojevoodid. Likvideeriti varasem kord, mille järgi elatist ja riigimakse kogusid ametnikud nende valitsetavalt territooriumilt, ning viidi sisse alaline valitsus (Расправная палата)

 

Fjodor III ajal moodustati endise maakaitseväe asemel Venemaal regulaararmee. 1680. aastal oli Vene tsaaririigi regulaararmees 41 sõduripolku, 21 streletsipolku 26 reitari- ja piigipolku ja 4 kasakapolku. Streletsipolgud likvideeriti Peeter I poolt, pärast 4 streletsipolgu mässu 1698. aastal. Fjodor III valitsemisajal moodustatud polkudest olid 2 (Leforti polk ja Butõrka polk), koos Peeter I moodustatud Semjonovskoje ja Preobraženskoje polguga viimased võitlusvõimelised polgud, mis katsid 1700. aastal Narva lahingus taganevaid Vene vägesid Põhjasõjas.

1682. aastal lasi ta ära põletada bojaaride sugupuud, mis määrasid nende omavahelised võimusuhted, kohajärguse. See lubas tal ametnikke määrata nende isiklike võimete, mitte väljakujunenud võimusuhete ja aadlipäritolu alusel.

Fjodor III ajal pidas Vene tsaaririik sõda aastatel 1676–1681 Türgiga ning vallutas Osmanite impeeriumilt suured maa-alad lõunas – Paremkalda Ukraina. Sõjategevuse Osmanitega lõpetas 1681. aastal Bahtšisarai rahuleping.

Tema esimene abikaasa Agafja Grušetskaja suri 1681. aasta suvel, sünnitades oma ainsat last Iljad. Ilmselt suri ka Ilja varsti. Seejärel abiellus Fjodor uuesti Marfa Apraksinaga, kuid suri järgmisel kevadel pärijata.

Fjodori surmapäeval proovisid tema poolvenna Peeter Aleksejevitši ema Natalja Narõškina sugulased toime panna paleepöörde ning panna Venemaa troonile Peeter Aleksejevitši, mööda minnes seaduslikust troonipärijast, vanuselt keskmisest Ivan Aleksejevitšist. Fjodor suri vaid 20-aastaselt. Täisealiste pärijate puudumisel tekkis troonikriis, mis lõppes lapstsaaride Ivan V ja Peeter I kaksikvõimuga.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Fjodor III