Rahvusooper Estonia

 

Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul.

Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal, 1906. aastal palgati esimene muusikajuht – Otto Hermann. 1907. aastal etendati esimene operett – Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper – Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas", püsivalt lavastati oopereid 1918/1919 hooajast. 1911. aastal mängiti Estonia teatris esimest eesti operetti – Adalbert Wirkhausi "Jaaniöö". 1912. aastal asutati teatri juurde "Estonia" Muusikaosakond (EMO), mis hakkas korraldama kontserte ja Muusikaosakonna segakoor.

1913. aastal valmis Estonia teatri hoone.

1918. aastast juhatas draamatrupi näitleja ja lavastaja Ants Lauter. Draamanäidendeid etendati Estonias 1949. aastani, siis likvideeriti teatri draamatrupp ja Estoniast sai vaid muusikateater.

1922. aastal etendati esimene ballett – Léo Delibes'i "Coppèlia".^[1] Esimese eesti ooperi – Evald Aava "Vikerlased" – esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal. Esimene eesti ballett – Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal.^[2]

Teatri peadirigendi või muusikajuhina on töötanud Adalbert Wirkhaus (1908–1912), Raimund Kull (1912–1942), Juhan Aavik (1925–1933), Verner Nerep (1942–1944). Oopereid lavastasid Hanno Kompus (1920–1944 vaheaegadega) ja Eino Uuli (1937–1951 vaheajaga), Estonia opereti särava maine looja oli Agu Lüüdik (operetilavastaja 1927–1946), ballettmeister aastatel 1925–1944 Rahel Olbrei.

1944. aasta märtsipommitamisel hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Sel puhul peetud miitingul hüüdis EK(b)P KK sekretär Eduard Päll: "Kuid keegi ei suuda maha kustutada viha nende varemete tekitajate vastu!"^[3] Maja taastati 1947. aastal.

1949. aastal lõpetati Riikliku Teatri Estonia draamatrupi tegevus ning 1950. aastast kandis teater nimetust Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater Estonia. ^[4]

Ooperi- ja Balletiteatri peadirigendid ja muusikajuhid on olnud

• Priit Nigula (1942–1951),
• Kirill Raudsepp (1951–1963),
• Neeme Järvi (1963–1975)
• Eri Klas (1975–1994).

Oopereid on lavastanud

• Paul Mägi (1954–1961, aastast 1958 peanäitejuht),
• Udo Väljaots (1961–1979, peanäitejuht aastast 1977),
• Arne Mikk (aastast 1970, peanäitejuht 1977–1994, loominguline juht 2002–2004),
• Neeme Kuningas (aastast 1985, pealavastaja 1994–2002 ja 2006) jt.

Ballettmeistrid on olnud

• Anna Ekston (1944–1951),
• Viktor Päri (1956–1964),
• Enn Suve (1966–1973, peaballettmeister aastast 1969),
• Mai Murdmaa (1964–2001, peaballettmeister aastast 1974).

1998. aastast kannab asutus nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina vastavalt rahvusooperi seadusele.

Rahvusooper Estonia peadirigendid ja muusikajuhid on olnud Paul Mägi (1995–2002, aastast 1998 loominguline juht), Jüri Alperten (2002–2004), Vello Pähn (2012–2019), Arvo Volmer (2004–2012 ja taas alates 2019. aastast). Ballettmeistrid on olnud Mai Murdmaa (1964–2001, peaballettmeister aastast 1974), Tiit Härm (balleti kunstiline juht 2001–2009), aastatel 2009–2019 oli rahvusooperi balletitrupi kunstiline juht Toomas Edur. 2019. aasta sügisest on Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Linnar Looris.

Aastatel 1994–2009 juhtis rahvusooperit peadirektor Paul Himma ja 2009–2020 Aivar Mäe. 2021. aastast on peadirektor Ott Maaten.

  Pikemalt artiklis Eesti Rahvusballett

Eesti Rahvusballett on Eesti juhtiv balletitrupp, kuuludes omaette institutsioonina Rahvusooper Estonia koosseisu. Alates 2010. aastast kannab Estonia balletitrupp nime Eesti Rahvusballett.

  Pikemalt artiklis Estonia teatrihoone

Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn.^[5] Üks ehitajaid oli Ivar Kreugeri ehitusettevõte Kreuger & Toll; Ivar Kreuger käis Tallinnas mitu korda ehitustöid jälgimas.

Hoone avati 24. augustil 1913. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ja teine kontserdisaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga.

Teises maailmasõjas sai Estonia pommitabamuse. Pärast sõda taastati hoone Alar Kotli projekti järgi.

• Otto Hermann (1906–1908)
• Adalbert Wirkhaus (1908–1912)
• Raimund Kull (1912–1925)
• Juhan Aavik (1925–1933)
• Verner Nerep (1933–1944)
• Priit Nigula (1944–1951)
• Kirill Raudsepp (1951–1963)
• Neeme Järvi (1963–1975)
• Eri Klas (1975–1994)
• Paul Mägi (1995–2002)
• Jüri Alperten (2002–2004)
• Arvo Volmer (2004–2012)
• Vello Pähn (2012–2019)
• Arvo Volmer (2019–)

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rahvusooper Estonia

• Rahvusooperi Estonia koduleht
• Estonia tantsu- ja muusikateatri areng
• "Rahvusooperis Estonia näeb tulevikus rohkem uuslavastusi" ERR Uudised, 3. detsember 2008
• "Rahvusooper teenis lõppenud aastal rekordilise piletitulu" Eesti Päevaleht, 3. jaanuar 2009