Eesti Rahvusringhääling

Eesti Raadio (ER) ja Eesti Televisiooni (ETV) ühendamiseks hakati ettevalmistusi tegema juba 2000. aastate alguses.^[4][5] 2006. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti Rahvusringhäälingu loomise ETV ja ER-i õigusjärglasena.^[6]

Eesti Rahvusringhäälingu seadus võeti vastu 18. jaanuaril 2007, 78 kohal olnud Riigikogu liikmest hääletas seaduse poolt 76 liiget, vastu oli 1 ja hääletamata jättis 1 Riigikogu liige.^[7]

  Pikemalt artiklis Ringhäälingunõukogu

Rahvusringhäälingu peamiselt poliitikutest koosnev^[8][9] nõukogu on ERR-i kõrgeim juhtimisorgan. Nõukogu planeerib ERR-i tegevust, korraldab ERR-i juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kord aastas esitab Riigikogu kultuurikomisjonile kirjaliku ja suulise aruande oma tegevusest. Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nimetab Riigikogu ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat. Riigikogu koosseisu volituste lõppemisel jäävad Riigikogu liikmetest nõukogu liikmed nõukogusse Riigikogu uue koosseisu liikmete nõukogusse nimetamise otsuse jõustumiseni.^[1]

 

 

Eesti Rahvusringhääling asub neljas hoones, mis on kahe kaupa omavahel ühendatud. Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio hooned asuvad lähestikku Tallinna kesklinnas aadressidel Gonsiori 21 ja 27, Kreutzwaldi 14 ja Faehlmanni 12.

Eesti Rahvusringhääling kavatses ehitada uue maja 24 000-ruutmeetrisele krundile Järvel Tuisu tänav 21, kuid majandusraskused panid projekti seisma. Hoone projekti võistluse võitis Nobel Arkitekter A/S (Taani) arhitekt Erik Nobel. Projekti nimi oli "Ring-Hääl-Hing".^[10] Uue maja ehitusest loobumise järel remonditi aastail 2013–2014 kapitaalselt nn uus raadiomaja Gonsiori 21.

ERR-i uudistetoimetus koliti 12. veebruaril 2017 nn vanasse raadiomajja (aadressil Kreutzwaldi 14), sai hoonest. Veidi varem olid ERR-i raadiotoimetused koondatud renoveeritud raadiomajja aadressil Gonsiori 21.

2019. aasta aprillis teatas Eesti Rahvusringhääling, et eeldatavalt 2023. aastal valmiva uue telemaja ideekonkursi võitis Kadarik Tüür Arhitektid oma kavandiga. Samal kuul alustati 15 kuud kestnud projekteerimist. Eesti Rahvusringhääling kavatseb 2022. või 2023. aastal müüa aadressidel Faehlmanni 12, Faehlmanni 10 ja Gonsiori 27 asuvad hooned amortiseerumise tõttu. Telemaja Gonsiori tänava poolsel seinal on dekoratiivne silm.^[11]

Eesti Rahvusringhäälingu 2011. aasta eelarve tulud on 28 053 211 eurot, millest 25 328 314 eurot tuleb riigieelarvest.^[12] Eesti Rahvusringhäälingu 2011. aasta eelarve kulud on 27 090 390 eurot.^[12] Lisaks riigieelarvest saadavatele tuludele on Rahvusringhäälingul suhteliselt väiksemas mahus muid tulusid, sh omatulud ja sihtotstarbelised eraldised. Omatulud annavad eelarvesse 1 694 488 eurot.^[12] Omatulude kategooriatena on eelarves näidatud rent jm hoonetulud, teenused, omatoodete müük ning õiguste litsentseerimine ja müük.^[12] Suurimaks omatulude allikaks on teenused (1 086 266 eurot).^[12] Sihtotstarbelised eraldised annavad eelarvesse 1 022 739 eurot.^[12] Suurimaks sihtotstarbeliste eraldiste kategooriaks on sihtotstarbelised projektitoetused (734 376 eurot).^[12]

Rahvusringhäälingu omatuludest osa pärineb teiste riigieelarveliste asutuste eelarvetest.^[13]

Rahvusringhäälingu rahastamiseks on korduvalt kaalutud telerimaksu (nimetatud ka loamaksuks) kehtestamist.^{[14][15][16][17][18][8]}

 

  Pikemalt artiklis Eesti Raadio

Eesti Raadio oli avalik-õiguslik ringhäälinguasutus. Eesti Raadio tootis viit raadioprogrammi: Vikerraadio, Raadio 2, Klassikaraadio, Raadio 4 (venekeelne) ja Raadio Tallinn (mitmekeelne). 2007. aastast, kui loodi Eesti Rahvusringhääling, lakkas Eesti Raadio omaette asutusena eksisteerimast.

  Pikemalt artiklis Eesti Televisioon

 

Eesti Televisioon on Eesti Rahvusringhäälingu teleorganisatsioon. Eesti Televisioon pakub saateid kolmel telekanalil: ETV, ETV2 ja ETV+.

Seni on Eesti Televisioon peamiselt eestikeelne telekanal, mis edastab ka muid võõrkeelseid hankesaateid, mis seaduse kohaselt tuleb varustada eestikeelse tõlkega. Peale enda toodetud eestikeelsete päevauudiste edastab Eesti Televisioon uudiseid ka vene keeles (ETV+), mis on reeglina eestikeelse tõlketa.

8. augustil 2008 alustas tööd Eesti Rahvusringhäälingu teine telekanal ETV2. ETV2 näitab kultuuriürituste, spordivõistluste ja poliitikafoorumite ülekandeid, ERR-i uudiseid, lastesaateid ning varem ETV põhiprogrammis olnud saadete ja filmide kordusi.

28. septembril 2015 läks eetrisse rahvusringhäälingu kolmas telekanal – venekeelne ETV+. Kanali eesmärgiks on pakkuda objektiivset informatsiooni maailmas toimuva kohta, kajastada kohalikku elu vene keeles ning kaasata venekeelset elanikkonda paremini Eesti ühiskonda.

1. veebruarist 2019 jõuavad ERR-i telekanalid HD-kvaliteedis vabalevi vaatajateni üle Eesti. SD-formaadi paralleeledastus jätkub vähemalt järgmised kolm kuud. ERR loodab leida lisarahastust selle perioodi pikendamiseks kuni 2021. aasta lõpuni.^[19]

Rahvusringhääling on oma saadete, programmide ja muude meediateenuste tootmisel ja edastamisel sõltumatu ning lähtub üksnes seadusnõuetest.^[20] Kuid ERR juhatuse endine esimees Margus Allikmaa on lükanud ümber väite, nagu lähtuks ERR üksnes seaduse nõuetest, öeldes: "Rahvusringhääling on aga programmi koostamisel ja planeerimisel vaba ning lähtub oma tegevuses seadusest, arengukavast, organisatsioonisiseselt kokkulepitud väärtustest, otsustajate eetikast ja esteetikast ning veel paljudest üksikasjadest".^[21] Eesti rahvusringhäälingule on tehtud mitmeid etteheiteid, sealhulgas:

• äärmuslikku poliitilist tasakaalustamatust^[22]
• tasakaalustamatust (peamiselt poliitilist)^{[23][24][25][26][27][28][29][30][31][32][33][34][35][36][37][38][39][40][41][42][43]}
• saateprogrammi sisutühjust^{[44][45][46][47][48][49][50][51][52][53]}
• uudiste ühekülgset kajastamist^{[54][55][42][38][40]}
• hea ajakirjandustavaga vastuollu minekut^[38][56]
• ebaausat/kõlvatut konkureerimist reklaamiturul ja filmiturul^{[57][58][59][60][61][62][63][64][65][66][67][68][69][70][71]}
• maksumaksja raha ebaotstarbekat kulutamist^{[72][73][74][75][76]}
• liiga nõrka kontrolli rahvusringhäälingu varade kasutamise üle^[77][78]
• vähest rahvuslikkust^[79][80]
• korruptiivsust ja vähem levinud spordialade mittekajastamist spordiuudised^{[81][82][83][41]}
• kitsast auditooriumi ja venekeelsele publikule liiga vähese tähelepanu pööramist^{[84][85][86][87][88][32][41][89]}
• teaduse depopulariseerimist^[90][91][92]
• rahvusringhäälingu juhtkonnas valitseva ideoloogiaga vastuollu läinud töötajate kiiret vallandamist ja muidu kahtlast kaadripoliitikat^{[93][94][95][96][97][98][99][100][101][102][103][104]}
• liigset kommertsialiseerumist^[105][106]
• valijate võõrandamist demokraatiast^[107]
• nõukogude nostalgia õhutamist^{[108][109][110][111][112]}
• teisitimõtleja mõnitamist ja ründamist^[113]
• ebatsensuurset väljendust^{[114][115][116][117]}

• Raadio Ringhääling
• Riigi Ringhääling

• Rahvusringhäälingu koduleht
• Teleajaloo ja teleteaduse andmebaas Telekraat
• Mari Kodres. Rahvusringhäälingule plaanitakse Euroopa Komisjonis kabelimatsu. Eesti Päevaleht, 16. jaanuar 2009
• Sven Randlaid. Ennet: ERR-i uus portaal on abimeheks igale teadushuvilisele. ERR Uudised, 4. veebruar 2009
• Tiina Kangro. Rahvusringhääling tuleks uuesti luua. Postimees, 6. veebruar 2009
• Marju Himma. "Analüüs: ERR-i portaali uudistest vähem kui seitse protsenti on veebiajakirjanike originaaltöö" ERR Novaator, 17. september 2020
• "Täismahus | Kinoteater teeb ERRi juhtladviku otsused maatasa! Loe, millest räägiti eetrikeelu saanud saates" Eesti Päevaleht, 22. detsember 2023