August Jürima

August Jürima sündis Vaimastvere vallas Tartumaal eestimeelse taluperemehe Mart Jürmanni pojana. Ta kasvas Järvamaal Koeru kihelkonnas Udeva vallas (praeguses Koigi vallas) Vaali külas Palso talus.

Sai alghariduse Vaali vallakoolis, seejärel õppis Paide linnakoolis ja Tartu Treffneri gümnaasiumis. Kõrghariduse omandas Königsbergi ülikooli põllumajandusosakonnas, mille lõpetas 1914. aastal. Kuulus korp! Sakala liikmeskonda.

Detsembris 1905 osales ta koos isa Mardi, vend Voldemari jt kohalike meestega Eesti Vabariigi väljakuulutamisel Vaalis. Isa ja vend koos teiste mõttealgatajatega lasti Koerus jõululaupäeval maha, August vabastati karistusest alaealisuse tõttu.^[3][4]

Veebruaris 1918 korraldas August Jürima Pärnus Maanõukogu (Maapäeva) Vanematekogu 21. veebruaril koostatud Eesti iseseisvuse manifesti käsikirja trükkimise ja laialijagamise.^[3] Manifest kleebiti kiiresti üles ja 23. veebruari õhtul loeti see Endla teatri rõdult kokkutulnud rahvale ette. Nii kuulutati avalikult välja Eesti Vabariik.

Jürima oli Eesti Maarahva Liidu üks asutajaid 1917. aastal, Pärnu Maakonna-Komitee esimees. Novembris 1918, kui Saksa okupatsioonivõimud keeldusid Lõuna-Eestis valitsusvõimu eestlastele loovutamast, kujundati Pärnus Jürima algatusel parteide vaheline büroo, mis suunas ja koordineeris Eesti riikluse ülesehitamisele sihitud samme. Ühtlasi oli Jürima juhtivalt tegev Kaitseliidu Pärnumaa maleva loomisel. Peagi valiti ta Pärnu maakonnavalitsuse liikmeks, seejärel Ajutise Valitsuse usaldusmehe abiks Pärnumaal ning alates jaanuarist 1919 Ajutise Valitsuse Pärnu maakonna ja linna komissariks. Seega avaldas August Jürima aastatel 1917–1919 märkimisväärset mõju kogu Eesti talurahva poliitilisele organiseerimisele, kui ka Eesti omariikluse väljakuulutamisele ja tegelikule rajamisele Pärnumaal ^[5].

August Jürima oli Asutava Kogu ja Riigikogu kõikide koosseisude liige (põllumeestekogude rühmas), Rahvuskogu liige, I Riigivolikogu liige, 1929–1931 Eesti teedeminister, 1931 Eesti põllutöö- ja majandusminister ja 1939–1940 siseminister. 1938. aastal oli ta Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde esimees.

Ta oli ka Põllumajandusliku Keskühingu Estonia nõukogu esimees 1921–1929, Maapanga nõukogu esimees 1922–1927, Tallinna Majandusühisuse juhatuse liige 1923–1928, Eesti Panga nõukogu liige 1926–1927, Põllumeeste Keskpanga asutajaid ja juhatuse esimees 1928–1936, Pikalaenu Panga nõukogu liige 1928–1931, Eesti Maakrediidiseltsi juhatuse liige ja esimees 1934–1940, Riigi Majandusnõukogu president 1935–1938, Põllutöökoja esimees 1936–1940 ja Raudteede Talituse Nõukogu esimees.

August Jürima 50. sünnipäeva puhul ütles Konstantin Päts: "See mees on alati tasakaalu piirides püsinud ja tarbekorral ohjeldanud ka nooremaid tulipäid. Tema tegevus ja töö on rajatud olnud moraalsele alusele, sündsus- ja õiglustundele."^[viide?]

Pärast Eesti okupeerimist arreteeriti ta 5. oktoobril 1940 Tallinnas ja toimetati Keskvanglasse (Patareisse). Vahistamise ja läbiotsimise orderi on vigases eesti keeles täitnud Eesti NSV SARKi Riikliku Julgeoleku Valitsuse 3. eriosakonna ülem Sergei Kingissepp. Jürima esimeseks ülekuulajaks oli Aleksei Škurin. August Jürima saadeti Kirovi oblastisse Vjatlagi vangilaagrisse, oblasti julgeolekuvalitsuse erinõupidamine vormistas 10. jaanuaril 1942 esitluse, nn "povestka", tema surmamõistmiseks.^[3][6]

• August Jürima 125. sünniaastapäeva tähistati 23. augustil 2012 Koigi ja Koeru vallas ajaloopäeva ja -konverentsiga "August Jürima 125 – eestluse mõtet kandes"^[7]. Konverentsil esinesid ettekannetega Küllo Arjakas "Poliitikust riigimeheks – ülevaade August Jürima elust ja tegevusest", TÜ doktorant Mari-Leen Tammela "1905. a. revolutsioon ja Vaali Vabariik", TÜ dotsent Ago Pajur "August Jürima ja Eesti Vabariigi väljakuulutamine", Ants Käärma "Põllumajandus ja agronoomia omariiklusperioodi aegses Eesti Vabariigis", Anne Eenpalu "Eestluse aadete hoogne suunamine ja kujundamine 1930. aastate teises pooles" ja Indrek Paavle SA Eesti Mälu Instituudist "Poliitrepressioonid ning riigijuhtide saatus NKVD haardes". ^[viide?] Konverentsi lõpul astus tänusõnadega rahva ette ka Kanadas sündinud Madis Jürima.
• Vaali külas Palso talu elumaja seinal avati 15. augustil 1997 August Jürima mälestustahvel.^[4][8]
• Talu ees muruplatsil märgib mälestuskivi ka Eesti oma riigi mõtte sünnikohta.^[viide?]

• 1929 – Kotkaristi III klassi teenetemärk
• 1929 – Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk
• 1938 – Valgetähe I klassi teenetemärk

• Mülts, Ründo Isamaa teenistuses : August Jürmani (Jürima) roll Eesti riigi loomisel ja edendamisel, Päinurme : Päinurme koduloomuuseum, 2015. ISBN 9789949385737
• Mülts, Ründo. AUGUST JÜRMANI (JÜRIMA) ROLL EESTI RIIGI LOOMISEL JA EDENDAMISEL (1917-1940), Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond, Tartu 2015

• Kommunismiohvrite andmebaas
• August Jürima foto
• "Kagebiidid ja ohvrid" Kultuur ja Elu

‎