Asutav Kogu

Asutav Kogu
Asutatud	1919
Tegevuse lõpetanud	1920
Eesmärk	rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ
Peakorter	Tallinn
Asukoht	aprill 1919 Estonia teater; mai 1919 – 1920 Toompea loss
Tegevuspiirkond	Eesti Vabariik
Juhtkond	Asutava Kogu Juhatus; Asutava Kogu esimees: August Rei (1919–1920)

See artikkel räägib 1919. aastal loodud Eesti esindusorganist; 1918. aastaks planeeritud, kuid kokku mitte tulnud Eesti Asutava Kogu kohta vaata artiklit Eesti Asutav Kogu (1918); teiste riikide samanimeliste organite kohta vaata lehekülge Asutav Kogu (täpsustus)

Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.

Asutav Kogu töötas ühe aasta, 7 kuud ja 28 päeva. Istungjärke oli viis: neist pikim oli teine istungjärk, mil peeti 70 koosolekut; lühim aga viies, kus peeti vaid 16 koosolekut. Üldse peeti 170 koosolekut, kus võeti vastu 88 seadust ja määrust. Arupärimisi Vabariigi Valitsusele esitati 85.

Asutava Kogu valimised

Pikemalt artiklis Asutava Kogu valimised

Asutava Kogu valimised toimusid 5.–7. aprillil 1919. Valimistel osales kümme parteid vői rühma. Peamised erakonnad või parteid olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Otto Strandmani juhitud Eesti Tööerakond ja August Rei juhitud sotsiaaldemokraadid (Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei). Valimisaktiivsus oli kőrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest.

Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei saavutas ülekaaluka vőidu: 41 saadikukohta (33%), teiseks jäi Eesti Tööerakond 30 saadikukohta (25,1%), Eesti Rahvaerakond 25 saadikukohta (20,7%), Eesti Maarahva Liit 8 saadikukohta (6,5%), Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei 7 saadikukohta (5,8%), Kristlik Rahvaerakond 5 saadikukohta (4,5%), Saksa-Balti Erakond 3 saadikukohta (2,5%), Vene Kodanikkude Kogu 1 saadikukohta (1,3%).

Tegevus

Asutava Kogu avaistung 23. aprillil 1919

8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. Sellega lõppesid Ajutise Valitsuse volitused.

Asutava Kogu poolt ametisse kinnitatud valitsusi juhtisid

Otto Strandman, Otto Strandmani esimest valitsust (8. mai – 18. november 1919);
Jaan Tõnisson, Jaan Tõnissoni esimest valitsust (18. november 1919 – 26. oktoober 1920);
Ants Piip, Ants Piibu valitsusust (26. oktoober – 25. jaanuar 1921).

19. mail 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi.

4. juunil 1919 seadustati Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord.

10. oktoobril 1919 võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad.

13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2. veebruaril allakirjutatud Tartu rahuleping.

15. juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse (avaldati Riigi Teatajas nr 113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril.

27.–29. novembril 1920 toimusid I Riigikogu valimised.

Asutav Kogu pidas kokku 5 istungjärku ja 170 istungit, kus võeti vastu üle 800 seaduse, sealhulgas seisuste kaotamise seaduse.

Asutava Kogu tegevus lõppes 20. detsembril 1920, mil ametisse astus I Riigikogu.

Eesti Asutava Kogu liikmed

120-liikmelises Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 pőllumeest, 3 őpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliőpilast ja teiste elualade esindajaid. Saadikute hulgas oli 7 naist.