Antakya

Linna asutas ja nimetas oma isa Antiochose järgi Seleukiidide riigi rajaja Seleukos I Nikator umbes 300 eKr.

Piiblis on linna nimi Antiookia (ladina Antiochia, kreeka Ἀντιόχεια).

Aastal 64 eKr läks linn Rooma vabariigi valdusse. Sellest sai impeeriumi üks suurimaid linnu, kus elas umbes 300 000 inimest. Aastal 47 eKr külastas linna Julius Caesar. Antiookia oli Rooma impeeriumi üks suuremaid ja tähtsamaid keskusi, mida peeti impeeriumi idaosa pealinnaks.

Antookiast sai varakristlaste keskuseks ja seal nimetati Jeesuse Kristuse järgijaid esimest korda kristlasteks. Antiookia oli kogu kristliku misjoni lähtekohaks, Antiookia tähtsus tugines ka traditsioonile, mille kohaselt oli algkristluse ajastul linna esimeseks piiskopiks veel enne oma Rooma minekut apostel Peetrus. Vanas kirikus oli Antiookia patriarhaat tähtsuselt kolmandal kohal Rooma ja Aleksandria järel. Antiookia patriarhi valitsuse alla kuuluv territoorium oli eriti esimesel kolmel sajandil territooriumist tunduvalt suurem kui Aleksandria patriarhiaadis Kui 4. sajandil tekkisid Konstantinoopoli ja Jeruusalemma patriarhaadid, siis rajati nad suuresti just Antiookia territooriumi ja koguduste arvel. 5. sajandi teoloogilistes võitlustes Süüria kirik, mille keskmeks oli Antiookia, lõhenes nende tülide käigus kolmeks: ida-ortodoksse kiriku Antiookia patriarhaadiks, Lääne-Süüria monofüsiitlikeks jakobiitideks ja Ida-Süüria nestoriaanlikuks kirikuks.

Aastal 638 vallutasid linna kalifaat, islami invasioon Antiookias mõjutas rohkem kreekakeelseid melkiite ehk riigiusulisi tunduvalt valusamalt kui dissidentlikke monofüsiite. Antiookia kreekakeelne ja -meelne patriarh Aleksander II hukkus aastal 701 märtrisurma. Tema järeltulija, uus patriarh, sai aga ametisse kaliifi loal alles aastal 742.

968. aastal hukati Antiookia patriarh süüdistatuna Bütsantsi kasuks tegutsemises ning aastal 969 vallutas Bütsantsi keiser Nikeforos II linna tagasi. Aastal 1084 vallutasid linna seldžukid.

Esimese ristisõja ajal langes linn seitsmekuulise piiramise järel ristisõdijate kätte. Linnast sai Antiookia vürstiriigi pealinn. Ristisõdade ajal, Antiookia kreeklastest kirikujuhid olid Konstantinoopolis eksiilis, ja Euroopast tulnud ristisõdijate ja kohalike vastuolude aluseks oli ka 1054. aastast pingestunud vastuolu Idakiriku (kreekakatoliku kirik) ja läänekiriku (roomakatoliku kirik) vahel. Ristisõdijate valitsejad toetasid asutatud Ristisõdijate riikides Rooma paavstile alluvat roomakatoliku kirikut. Antakya vallutanud Bohémond, keeldus tagastamast Bütsantsi kontrolli alla vallutatud Levanti linnu, kuulutas end Antiookia vürstiks ning saatis välja linnast Konstantinoopoli oikumeenilisele patriarhile allunud kreeka patriarhi. Paavst Paschalis II toetas 1105 Antiookia vürsti Bohemund I sõjakäiku Bütsantsi vastu ja andis Jeruusalemma kuningale Baldwin I-le privileegi allutada Jeruusalemma patriarhaadi jurisdiktsiooni alla kõik vallutatud aladel olnud kogudused. Bohémond pidas Bütsantsiga veel lühikese sõja, kuid nõustus uuesti vasallistaatusega aastal 1108. Sellega õnnestus Alexiosel lõpetada vastasseis normannidega.

Aastal 1268 vallutasid linna Egiptuse mamelukkide väed sultan Baybarsi juhtimisel. 13. sajandil hakkas Antiookia linn oma tähtsust minetama ja 14. sajandil asus Antiookia ortodoksne patriarh Damaskusesse, kus ta resideerib siiani. Antiookia patriarhaadi kristlaste suurimad kogukonnad asuvad Süürias ja Liibanonis ning metropoliitkondi ja piiskopkondi on veel Lõuna-Ameerikas, Põhja-Ameerikas, Iraagis, Kuveidis, Austraalias, Uus-Meremaal ja Lääne-Euroopas.

Aastal 1517 läks linn Osmanite riigi koosseisu ning Antiookia patriarh sattus täielikult osmanite pealinnas ja kontrolli all oleva Konstantinoopoli patriarhi võimu alla. Pärast Esimest maailmasõda liitis linna okupeerinud Prantsusmaa selle oma mandaatmaa Süüriaga, kuid 1938 läks linn Türgi koosseisu.

Linna on tabanud korduvalt maavärinad, mis põhjustasid märkimisväärseid purustusi. Esimese maavärina kohta on teade juba aastast 148 eKr.

Linnas asub Püha Peetruse koobaskirik, mida peetakse üheks maailma vanimaks kristlikuks kirikuks.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Antakya

• Antakya koduleht (türgi keeles)