Aivens Tohva

• 1943–1949 Mikitamäe 7-klassiline Kool
• 1949–1952 Võru 1. Keskkool, lõpetas 10. klassi
• 1952–1959 (oktoobrini) dekoraator Räpina TKRK Tööstuskombinaadis – ETKVL (Räpina)
• 1959–1960 (novembrini) kunstnik-dekoraator kinos Rahu (Jõhvi)
• 1960–1961 (oktoober) kunstnik-dekoraator Kohtla-Järve linna I kultuurimajas
• 1961–1962 (november) dekoraator Trusti Eesti Põlevkivi Tööliste Varustamise Osakonna kaupluses nr 17 (Kohtla-Järve, Jõhvi)
• 1962–1965 (september) kunstnik kinos Rahu (Jõhvi) ja Kosmos (Uus-Ahtme)
• 1965–1967 (november) dekoraator Tööstuskombinaadis “Tarve”
• 1967–1998 kunstnik Kohtla-Järve Piimatoodete Kombinaadis

1993. aastal läks 60-aastaselt pensionile, kuid jätkas töötamist 1998. aastani. 65-aastaselt tuli töölt ära, joonistas auaadresse, õnnitluskaarte ja sarže ning 72-aastaselt hakkas taas maalima. Setumaa-teemalised maalid on valminud aastatel 2004–2013.

Sündis talupidajate peres Ristmetsa (Ristimõtsa) talus. Lugema õppis kodus ema kõrvalt ja koolis sai temast lugemishuviline laps. Ise meenutab oma lugemis- ja joonistamiskire kujunemist järgmiselt:

"Aga lugemine, see oli vasaku käe lugu, emaga leivaahju peal tudeerisime ammust aega, isegi vene tähestik kulus pähe ja gooti kirja tekstid olid läbinäritavad. Mis puutub kritseldamisse, siis oli paberikulu suur ja hõivasin juba ajalehti ja raamatuid, et trükile joonistada. Lõpuks isa ehitas nende väheste kaitseks riiuli lakke."^[1]

Meenutab oma esimesi töid: "Elamusteks olid pulmapeod, kus pere oli külaliseks kutsutud. Habemikud taadid võtsid ritta, kus ma siis kivi peal istudes neid pliiatsiga üles tähendasin. Vahepeal vihtusin meestega koos “pljaskat”, ja jälle tellimusi täitma. Mäletan Saarelaane talus pulma, kus lõpuks õhtul kivile magama jäin, ja isa mu päevase teenistuse – väikse kommikarbitäie sente konfiskeeris. Iga sent oli tookord arenevas majapidamises kallis ja oli kahju küll, aga isa ostis ka Miki komme, mida võis suust venitada meetri pikkuseks".^[1]

Mikitamäe 7-klassilises Koolis ilmnes juba esimestes klassides ka kunstialane andekus – temast sai kooli seinalehe toimetaja ja hiljem koolinoorte kunstiolümpiaadi II koha omanik. Tollane direktor Leo Reissar on 1949. aasta lõpetajate nimekirjas kirjutanud Ivan Tohva nime taha – “kõigi aegade parim joonistaja”. Leo Reissart pidaski kunstnik oma ande õhutajaks: "Leo Reissari teene kooli ja ülim teene minu suhtes oli see, et ta püüdis mu kätt ja vaimu loomingule ergutada. Kord andis ta mulle oma luksusväljaandes entsüklopeediaköited ja tegi ettepaneku joonistada ja kirjutada kokkuvõtlikult maailma ajalugu alates 1800. aastast mahukasse albumisse. Töö sai peaaegu valmis, ent takerdus II maailmasõja künnisel, sest mul ei jätkunud südant seda (nõukogude aega toim.) nõuetekohaselt kujutada".

Kasvades sõjajärgsetes kitsastes oludes nõukogude võimu poolt represseeritute peres (ema, Jevdokia Tohva, viibis arreteerimise kartuses paos; isa, Grigori Tohva, arreteeriti ja saadeti 11 aastaks GULAG-is sunnitööle), pidi kohe kooli lõpetamise järel tööle asuma ning seetõttu jäi vormiline kunstialane haridus omandamata. Küll aga täiendas ta end edaspidi kursustel ja koolitustel. Iseõppimise ja koolituste varal sündisid esimesed maalid juba nooruses. Esialgu harjutas kätt reprode maalimisega (Aivazovski jt), siis proovis maastikumaali ning elu teises pooles valmisid lapsepõlve kujutavad maalid Setumaast.

Maalimisest enam paelus teda kaasaegne kunst ning ta valis dekoraatori ja reklaamikunstniku töö. Tema tööks sai loosungite, seina- ja vaateakende, seinalehtede, erinevate toodete kujundamine. Kujundusi loodi käsitsi, jooniste, maalingute, eri šriftidega paberile, loosungikangale, vineerile ja muudele materjalidele. Paigutuse, kombinatsioonide, värvidega püüti muuta keskkond mõjuvaks ja kutsuvaks. Nii edastati teateid ja püüti vaatajate meeli köita. See nõudis kunstiandele lisaks ka märkimisväärseid käsitööoskuseid ja küllap seetõttu kujunes Aivens Tohva mitmekülgsete oskustega loojaks.

Nooruses arendas maalimisoskust reprode maalimisega merest, maastikest, visandas akte. Maalimise juurde pöördus tagasi vanemas eas, alustas taas meremaalidest ja maastikust ning liikus edasi ajaloolistele maalidele.

• Ivanto "Kutsumas käimine /Kutsmah käümine/" (20. sajandi esikümneteni säilinud pulmatava Setomaal)
  Ivanto "Kutsumas käimine /Kutsmah käümine/" (20. sajandi esikümneteni säilinud pulmatava Setomaal)
• Ivanto "L-Eesti taluköögis algab talvepäev" (20. sajandi alguskümnendid). Lõuend, õli
  Ivanto "L-Eesti taluköögis algab talvepäev" (20. sajandi alguskümnendid). Lõuend, õli
• Ivanto “Istelised /Istelisõ/" (20. sajandi esikümneteni säilinud rahvustava Setumaal). Puidkiudplaat, õli
  Ivanto “Istelised /Istelisõ/" (20. sajandi esikümneteni säilinud rahvustava Setumaal). Puidkiudplaat, õli
• Aivens Tohva kolmeosaline maal oma kodutalust Usinitsa külas, Setomaal, "Novembriloojang Ristmetsal” lõuend, õli
  Aivens Tohva kolmeosaline maal oma kodutalust Usinitsa külas, Setomaal, "Novembriloojang Ristmetsal” lõuend, õli

Pildistama hakkas 1950. aastate keskel. Tippaeg kulmineerus 1968–1990 aastatesse. Omas fotolaborit Kohtla-Järve Piimatoodete Kombinaadis. Lemmikfotoaparaat oli Kiev 88

Aivens Tohva loodud Kohtla-Järve Piimatööstuse logo Tööle asudes tegeles karikatuuride, kinoafiššide ja plakatite joonistamisega, tegeles lavakujundustega ning kaupluste vaateakende kujundamisega. Lavakujundusega tegeles terve elu. Töötades hilisemas eas Kohtla-Järve Piimakombinaadis, kujundas ettevõttele logo, tunnussümboolika ja suveniirid. Olulisim töö oli aga piimakombinaadi toodangu pakendiseeriate kujundamine. Osales kunstnike rühmas, kes lõid Moskva Rahvasaavutuste näitusel Eesti toiduainetetööstuse väljapaneku. Viimase töö tegi Jõhvi harrastusteatri Mask etendusele "Rannapea talus" (aprillis 2010).

Karikatuure hakkas ta joonistama 1950. aastatele, tehes kaastööd Räpina rajooni ajalehele. Hiljem viljeles peamiselt šarži.

Tema poeg on matkategelane Levo Tohva.

• Haud Jõhvi kalmistul