Abbassiidid

Abbassiidid ehk Abbassiidide dünastia (araabia keeles العبّاسيّون, al-‘Abbāsīyūn) oli kaliifide dünastia, mis valitses Abbassiidide kalifaati 750–1258.

Dünastia rajas Muḩammadi noorima onu al-‘Abbās ibn ‘abd al-Muţţālibi pojapojapoeg Abū l-‘Abbās as-Saffāḩ, kes kukutas Omaijaadide dünastia Damaskuses.

Abbassiidide riiki nimetatakse Abbassiidide kalifaadiks ehk Bagdadi kalifaadiks, sest pealinn viidi 762 üle Damaskusest Bagdadisse.

Abbassiidide hiilgeaeg oli 8. sajandi teine pool ja 9. sajandi algus, mil valitsesid al-Manşūr, Hārūn ar-Rashīd ja al-Ma'mūn.

Abbassiidide valitsemisele tegi lõpu mongoli khaan Hulagu, kes 1258 rüüstas Bagdadit ning moodustas Ilkhanaadi.