1957

• 1. jaanuar – Saarimaa, endine Prantsusmaa protektoraat alates Teisest maailmasõjast, liideti uuesti Lääne-Saksamaaga.
• 10. jaanuar – Harold MacMillan sai Suurbritannia peaministriks.
• 22. jaanuar – Iisrael tõmbus Siinai poolsaarelt tagasi.
• 30. jaanuar – Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop Johan Kõpp nimetatakse peapiiskopiks.

• 12.-13. veebruar – Eesti NSV Ülemkohtus toimus kohtuprotsess Eesti Noorte Maleva liikmete üle. Jaan Isotamme karistati seitsme-, Voldemar Kohvi kuue- ja Enn Tartot kolmeaastase vabadusekaotusega. Teiste karistused olid väiksemad.

• 1. märts – U Nu sai Birma peaministriks.
• 3. märts – Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Holland lauluga "Net als toen".
• 6. märts – Ghana iseseisvus.
• 8. märts – Egiptus avas uuesti Suessi kanali.
• 14. märts – Indoneesia president kuulutas riigis välja sõjaseisukorra.
• 25. märts – Rooma lepinguga asutati Euroopa Majandusühendus.

• ...

• ...

• 7. juuni – võeti vastu Eesti NSV looduskaitseseadus, mis oli esimene omataoline NSV Liidus.

• 25. juuli – Tuneesia sai vabariigiks.
• 29. juuli – asutati Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur.

• 1. august – Karl Ristikivi hakkas viimast korda päevaraamatut pidama, mida pidas 1968. aastani

...

• 29. september – Kõštõmi plahvatus: Ida-Uuralites Tšeljabinsk-40-s plahvatas keemiakombinaadis Majak radioaktiivsete jäätmete hoidla. Radioaktiivselt saastati 300–350 km pikkune ja kümmekonna kilomeetri laiune ala kogupindalaga üle 800 km².
• ...

• 4. oktoober – Nõukogude Liidus startis esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1.

• 3. november – Nõukogude Liidus startis teine Maa tehiskaaslane Sputnik 2, mille pardal oli koer Laika.

• 5. detsember – Indoneesiast pagendati kõik Hollandi kodanikud.
• 20. detsember – Elvis Presley sai sõjaväekutse.

• Jaanuaris hakkas ilmuma sari "Loomingu Raamatukogu"^[1].

• 22. mai – asutati Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum^[1].
• 22. mai – avati Tallinna Moemaja^[1].

• 7. juuni – moodustati Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu^[1].
• 7. juuni – võeti vastu looduskaitse seadus, mille alusel loodi Vilsandi linnuriigist Vaika Riiklik Looduskaitseala.

• 22. august – Eesti NSV Ülemkohus mõistis Uudo Halliku kolmeks ja Ülo Riba seitsmeks aastaks vangi, süüdistatuna kuulumises salajasse vastupanuorganisatsiooni.

• 16.–23. oktoober – Ülenurmel toimusid esimesed Eesti NSV meistrivõistlused langevarjuhüpetes, osalesid 30 meest ja 4 naist, kohal oli ka õhupall ДАГ-1. Võitsid Milvi Saar ja Raimond Rood.

• 13. november – Rootsis hakkas ilmuma Välis-Eesti kultuuriajakiri Mana^[1].

• ...

• Loodi Viidumäe looduskaitseala Saaremaal.
• Abja-Paluojal valmis Arnold Matteuse projekteeritud kultuurimaja.
• Sel aastal said eesti kunstnikud esimest korda pärast sõda eksponeerida oma teoseid välismaal: Berliinis, Londonis ja Prahas^[1].
• Sel aastal laienes eestlaste kirjavahetus oma välismaal elavate sõprade ja sugulastega^[1].

  Pikemalt artiklis Sündinud 1957

• 6. jaanuar – Michael Foale, Suurbritannia-USA astrofüüsik ja astronaut
• 21. jaanuar – Geena Davis, ameerika näitleja
• 23. jaanuar – Caroline, Monaco printsess
• 10. märts – Osama bin Laden, araabia terrorist
• 18. märts – Jüri Toit, Jõgeva Ühisgümnaasiumi direktor
• 20. märts – Spike Lee, USA filmirežissöör ja -näitleja
• 4. aprill – Aki Kaurismäki, soome filmirežissöör
• 5. aprill – Jaan Ross, eesti muusikateadlane
• 10. aprill – Ülle Kaljuste, eesti näitleja
• 12. aprill – Ain Roost, Endla teatri direktor
• 15. aprill – Evelyn Ashford, USA kergejõustiklane
• 22. aprill – Donald Tusk, Poola peaminister
• 23. aprill – Patrik Ouředník, tšehhi kirjanik ja tõlkija
• 27. aprill – Andres Lepik, eesti näitleja ja lavastaja
• 29. aprill – Daniel Day-Lewis, Suurbritannia filminäitleja
• 10. mai – Sid Vicious, inglise muusik
• 17. mai – Peter Høeg, taani kirjanik
• 7. juuni – Fred Vargas, prantsuse ajaloolane, arheoloog ja kirjanik
• 16. juuni – Aleksandra Marinina, vene kirjanik
• 19. juuni – Anna Lindh, Rootsi poliitik
• 4. juuli – Rein Lang, eesti meediaärimees ja poliitik
• 21. juuli – Sulev Keedus, eesti filmilavastaja
• 9. august – Melanie Griffith, USA filminäitleja
• 19. august – Márta Sebestyén, ungari laulja
• 1. september – Gloria Estefan, Kuuba poplaulja
• 7. september – Marju Länik, Eesti laulja
• 7. september – Jaan Toots, Eesti ettevõtja
• 12. september – Rachel Ward, inglise näitleja
• 8. november – Hardi Volmer, eesti filmilavastaja, kunstnik ja poplaulja
• 21. november – Toomas Haldma, eesti majandusküberneetik
• 21. november – Tiina Rebane, eesti tantsija
• 21. november – Paavo Russak, eesti korvpallur ja treener
• 29. november – Jean-Philippe Toussaint, Belgia kirjanik ja filmilavastaja
• 15. detsember – Tõnu Raadik, eesti viiuldaja
• 20. detsember – Billy Bragg, inglise laulja ja laulukirjutaja
• 24. detsember – Ḩāmid Karzay, Afganistani poliitik
• 29. detsember – Toivo Maimets, Eesti bioloog ja poliitik

  Pikemalt artiklis Surnud 1957

• 14. jaanuar – Humphrey Bogart, USA näitleja
• 16. jaanuar – Arturo Toscanini, itaalia dirigent
• 8. veebruar – John von Neumann, matemaatik
• 9. veebruar – Miklós Horthy, Ungari riigimees
• 10. veebruar – Laura Ingalls Wilder, USA kirjanik
• 16. märts – Constantin Brancusi, rumeenia skulptor
• 11. aprill – Freeman Wills Crofts, inglise kirjanik
• 2. mai – Joseph McCarthy, USA poliitik
• 30. juuni – Ervin Saar, eesti metsavend
• 30. juuni – Viktor Olde, eesti metsavend
• 7. august – Oliver Hardy, USA näitleja
• 21. august – Mait Metsanurk (Eduard Hubel), eesti prosaist, näitekirjanik ja kriitik
• 2. september – Lydia Aadre, eesti ooperilaulja
• 20. september – Jean Sibelius, soome helilooja
• 8. oktoober – Anna Altleis, eesti näitleja
• 21. november – Francis Burton Harrison, Ameerika Ühendriikide ja Filipiinide riigitegelane
• 9. detsember – Albert Kosenkranius, eesti metsavend
• 17. detsember – Dorothy L. Sayers, inglise kirjanik ja tõlkija

• füüsika – Chen Ning Yang ja Tsung-Dao Lee
• keemia – Alexander Robertus Todd
• meditsiin – Daniel Bovet
• kirjandus – Albert Camus
• rahu – Lester Bowles Pearson