Ülo Niinemets
Ülo Niinemets (sündinud 19. märtsil 1970 Tartus) on Eesti Maaülikooli professor taimefüsioloogia alal[1], Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2013).[2]
Elukäik
muudaTa õppis aastail 1986–1988 Tartu 5. Keskkoolis ja 1988–1992 Tartu Ülikoolis bioloogia erialal (kitsam eriala ökofüsioloogia), kus tema juhendajad olid Kalevi Kull ja Olevi Kull. 1993. aastal kaitses ta Tartu ülikoolis teadusmagistri väitekirja ning 1996. aastal doktoritöö ökofüsioloogia alal.
Aastatel 1992–2000, töötas teaduri, vanemteaduri ja osakonna juhatajana Tallinna Pedagoogikaülikooli Ökoloogia Instituudi Tartu osakonnas. Alates 2000 töötas vaheaegadega Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudis dotsendi (2000–2005), taimefüsioloogia õppetooli juhataja (2002–2003) ja vanemteaduri (2005–2008) ametikohtadel. Aastatel 2006–2009 oli ta Eesti Maaülikooli Põllumajanduse- ja Keskkonnainstituudi uurija-professor. Mitmel korral on ta järeldoktori, külalisteadlase või -professorina töötanud välismaa ülikoolides: Bayreuthi Ülikoolis Saksamaal (1993–1997, vaheaegadega), Canterbury Ülikoolis Uus-Meremaal (2002), Antwerpeni Ülikoolis Belgias (2002–2003), Centro di Ecologia Alpina Itaalias (2003–2006), Hawaii Ülikoolis USAs (2006–2007), Utrechti Ülikoolis Hollandis (2007). Alates 2009. aastast on Ülo Niinemets Eesti Maaülikooli professor (alates 2022 tenuuriprofessor) ning alates 2017 taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli juhataja. Ta on Eesti Maaülikooli senati liige.[1]
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti ta 2013. aastal loodusteaduste alal. Ta kuulub akadeemia bioloogia, geoloogia ja keemia osakonda ja on akadeemia juhatuse liige (alates 2014).[3] Oli aastatel 2005-2008 Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor.
Teadustöö
muudaTema uurimistöö põhiliseks teemaks on taimede kohanemine ja kohastumine keskkonnatingimustega, bioloogiliste stresside mõju ning keskkonna- ja bioloogiliste stresside vastupanuvõimet määravad struktuursed ja füsioloogilised taimede tunnused ning nende muutlikkus. Tema juhitud uurimisrühm püüab mõista kuidas taimede fotosüntees, produktiivsus ja levik muutuvad globaalselt muutuvas kliimas. Uuritakse eriti stressitolerantsete autotraoofsete organismide - sammalde ja samblike – kohanemist muutuva kliimaga ning nende rolli ökosüsteemide süsinikubilansis. Viimastel aastatel on lisandunud Eestile uute põllumajanduskultuuride testimine ja taimehaiguste levik põllumajandustaimedel.
Ta on Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskuse juht. Aastal 2012 sai ta esimese Eesti teadlasena prestiižse Euroopa Teadusnõukogu (inglise European Research Council) tippteadlase grandi taimede ja kliima omavaheliste seoste uurimiseks. Grandi toonud erakordselt ambitsioonika projekti (Stressitingimustes indutseeritud lenduvad ühendid biosfääri-atmosfääri süsteemis ehk SIP-VOL+) eesmärgiks on mõista, mil viisil taimede eritatavad lenduvad stressisignaalid mõjutavad maakera kliimat. Grandi saanud projekt testib hüpoteesi, et taimede roll maakera kliimas on senini suuresti alahinnatud ning taimede stressiemissioonide mõistmine suure praktilise tähtsusega õhukvaliteedi ja kliima ennustamisel.
Ülo Niinemets kuulub oma valdkonnas maailmas enim viidatud teadlaste hulka.[4] Ta on avaldanud üle 550 teaduspublikatsiooni.[1] Ta on mitmete erialaste rahvusvaheliste teadusajakirjade toimetaja.[1]
Ülo Niinemets on tähelepanu pööranud aktuaalsetele teemadele ja protsessidele ka erialaväliselt, algatades teadlase karjäärimudeli ja tenuuri teema, mis nüüdseks on jõudnud kõigi kõrgharidus- ja teadusasutusteni. Artikliseeriaga, kus on kokku võetud senised teaduslikult tõestatud teadmised glüfosaadi kohta, pälvis ta Sirbi toimetuse aastapreemia 2018.[5]
Tunnustus
muuda- 2000 Eesti Vabariigi teaduspreemia
- 2006 Eesti Vabariigi teaduspreemia
- 2012 Valgetähe IV klassi teenetemärk[6]
- 2012 esimese Eesti teadlasena Euroopa Teadusnõukogu (ERC) tippteadlase grant (Advanced Grant)
- 2018 Eesti riigi teaduspreemia[7]
- 2018 Sirbi laureaat Monsanto skandaali käsitleva artiklisarja eest[8]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Ülo Niinemets Eesti Teadusinfosüsteemis
- ↑ "Ülo Niinemets valiti Eesti teaduste akadeemia akadeemikuks" pollumajandus.ee, 6. detsember 2013
- ↑ Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat. Faktid ja arvud XXVII (54) 2021. Tallinn, 2022, lk 24.
- ↑ "Maailma mõjukaimate kolleegide sekka jõudis üheksa Eesti teadlast" ERR Novaator, 19. november 2019
- ↑ https://kultuur.err.ee/969697/intervjuu-ulo-niinemetsaga-labi-taimede-tahtede-poole
- ↑ "President Ilves annab teenetemärgi taas 99 inimesele" Postimees, 1. veebruar 2012
- ↑ Aire Koik (8. veebruar 2018). "Teaduse elutööpreemia saavad Mall Hiiemäe ja Agu Laisk". Haridus- ja Teadusministeerium. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. veebruar 2018.
- ↑ Lea Larin.Sirbi laureaadid 2018 – Ülo Niinemets. Sirp, 11. jaanuar 2019
Välislingid
muuda| Tsitaadid Vikitsitaatides: Ülo Niinemets |
- Ülo Niinemets Eesti Teadusinfosüsteemis
- Ülo Niinemets Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
- "Püramiidi tipus", ETV, 28. märts 2013
- Monsanto dokumendid I. Sirp, 23. november 2018
- Mis on herbitsiid glüfosaat? 23. november 2018
- Monsanto dokumendid II. Sirp, 30. november 2018
- Monsanto dokumendid III. Sirp, 7. detsember 2018
- Glüfosaadisaaga: kes on kes ja mis on mis? Sirp, 7. detsember 2018
- Monsanto dokumendid IV. Sirp, 11. jaanuar 2019