Vastikus
Vastikustunne on emotsionaalne reageering millelegi, mis on kas solvav, maitsetu või ebameeldiv.
Charles Darwin kirjutas, et vastikustunne viitab millegivastasele mässule.
Vastikust seostatakse peamiselt seoses maitsmismeelega (nii reaalselt kui ka ettekujutuses) ja teisena millegi sarnasega, mida saadakse haistmismeele, katsumise või nägemisega. Musikaalselt tundlikud inimesed võivad tunda vastikust, kuuldes ebaharmoonilist kakofoonilist helikooslust.
Uuringud on tõestanud, et suhe vastikustunde ja ärevuse vahel tekitab foobiaid, nagu arahnofoobia, vere nägemise ja süstimise foobia ja hirmud, mis seostuvad saastumisega ja on obsessiiv-kompulsiivne häire.[1]
Vastikus on Robert Plutchiki emotsioonide teooria järgi baasemotsioon, mida on uurinud Paul Rozin. See tekitab iseloomuliku näoilme, mida Paul Ekman nimetas üheks kuuest universaalsest emotsiooni näoilmest. Erinevalt hirmust, vihast ja kurbusest, mis kiirendavad pulssi, iseloomustab vastikustunnet tavaliselt pulsi aeglustumine.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Cisler, J.M.; Olatunji, B.O.; Lohr, J.M.; Williams, N.L. (2009). "Attentional bias differences between fear and disgust: Implications for the role of disgust in disgust-related anxiety disorders". Cognition and Emotion. 23 (4): 675–687. DOI:10.1080/02699930802051599. PMC 2892866. PMID 20589224.
- ↑ Rozin P, Haidt J, & McCauley C.R. (2000) Disgust In M. Lewis & J.M. Haviland-Jones (Eds) Handbook of Emotions, 2nd Edition (lk 637–653). New York: Guilford Press