Unterwart

See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2023) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis puuduvad viited. (Mai 2023) Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

Unterwart
saksa Unterwart ungari Alsóőr horvaadi Dolnja Borta
Vapp
Pindala: 20,2 km²
Elanikke: 971 (1.01.2018)[1]
Koordinaadid: 47° 16′ N, 16° 14′ E
Asend Oberwarti ringkonnas

Unterwart või Alsóőr on vald (Gemeinde) Austrias Burgenlandi liidumaal Oberwarti ringkonnas (ungari: Felsőőr). Küla asub Pinka jõe kallastel. Unterwart on üks kahest etniliste ungarlaste enamusega asulast Austrias. See on Ülem-Őrségi mikropiirkonna osa, väike ungari keele saar koos Oberwarti ja Siget in der Wartiga (Őrisziget).

Küla rajati koos Felsőőriga (nüüd Oberwart) varakeskajal. Külanimed näitavad, et need olid osa Ungari kuningriigi piiritsoonist (gyepű). Elanikkond koosnes Ungari piirivalvuritest (őr), kes olid tõenäoliselt seotud Transilvaania seekelitega. Valvurid moodustasid vaba, privilegeeritud kogukonna. Alsóőr kuulus 1921. aastani vanasse Vasi maakonda.

1327. aastal kinnitas Ungari kuningas Károly I külaelanike õigusi ja määras nad aadlike hulka. Kuigi hiljem kaotasid nad oma sõjalise tähtsuse, säilitasid aadlisoost őrid oma privileegid ja kaitsesid neid otsustavalt suurmaaomanike kavatsuste eest. Ungari parlament kinnitas nende õigusi mitu korda (1478, 1498, 1547).

Alsóőri ühiskond koosnes 18.–19. sajandil kahest klassist, aadlikest (nobilis) ja mitteaadlikest (agilis). Küla maad kuulusid aadlike kogukonnale. Agilis kasutas ainult osa sellest või elatus käsitööst, nagu saabaste valmistamine, raamatuköitmine, treimine jne. 19. sajandi keskpaigas tegeleti külas 47 erineva käsitööga ja rätsepad asutasid isegi oma gildi.

Reformatsiooniajastul pöördusid Alsóőri inimesed luterlusse, kuid erinevalt naabri Felsőőri inimestest pöördusid nad hiljem tagasi roomakatoliku usu juurde. Iseseisvaks kihelkonnaks sai küla 1808. aastal.

1921. aastal sai küla Trianoni rahulepingu kohaselt Austria vabariigi osaks, kuigi Felső-Őrségi ungarlased olid muudatuse vastu. Unterwart jäi vaeseks põllumajanduslikuks kogukonnaks kuni 1970. aastateni. 20. sajandi esimesel poolel emigreerus palju inimesi Ameerika Ühendriikidesse.

Pärast Teist maailmasõda läbis Unterwart/Alsóőr põhjaliku moderniseerimise ja industrialiseerimise, ehitati teid, ühiskondlikke hooneid, reoveekanaleid ning korrastati Pinka jõge. Lähiminevikus on rajatud uus seltsimaja, spordikeskus, arstikabinet ja kahekorruselised majad, mis annavad külale kaasaegse ilme.

1971. aastal ühendati Unterwartiga naaberküla Eisenzicken.

• Roomakatoliiklik Püha Katariina kirik

Praost István Kazó 1697. aasta visiitaruande kohaselt ehitati Alsóőri külla väike puidust värvitud laega kirik. 1769. aastal püstitas aadlike kogukond praeguse torniga kivikiriku. Seda laiendati 1833. aastal. Peaaltarit kaunistavad Ungari kuninga István I Püha ja tema poja Püha Imre puukujud. Barokne Neitsi Maarja sammas püstitati 18. sajandi esimesel poolel kiriku ette.

• Külamuuseum (Falumúzeum, Heimathaus)

Külamuuseumi asutas 1973. aastal linnapea Ernő Szabó. Burgenlandi suurima ungari etnograafilise kollektsiooni mahutamiseks osteti kaks vana talupojamaja (nr. 208 ja 209). Kaks tervikliku mööbliga maja annavad huvitava ülevaate Alsóőri talupoegade elust 19.-20. sajandil. 1995. aastal külastasid muuseumit Ungari president Árpád Göncz ja tema Austria kolleeg Thomas Klestil.

• Talurahva majad

Unterwartis/Alsóőris on umbes 30 vana talupojamaja. Need on tüüpilised näited Felső-Őrségi arhitektuurist, kus on mitmekesised verandad ja krohvitud viilud.

Alsóőr/Unterwart on üks kahest Austria asulast, kus on etnilistest ungarlastest enamus. Praegu on kohalik algkool (Népiskola, Volksschule) kakskeelne (saksa-ungari). Külakooli mainiti esmakordselt 1697. aastal praost István Kazó visiitaruandes. Uus koolihoone koos lasteaiaga ehitati 1989. aastal. Külas tegutseb mitu ungari kultuuriühingut. Ungari teismelised saavad jätkata haridusteed Oberwarti/Felsőőri kakskeelses keskkoolis. Enam kui 5000 raamatuga Ungari külaraamatukogu asutas 1975. aastal kõrgeauline Galambos Ferenc Iréneusz, õpetaja, koguduse preester, raamatukoguhoidja ja toimetaja. Ungari rahvalauluühing asutati 1919. aastal.