Rinnak

See artikkel räägib anatoomia mõistest; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Rinnak (täpsustus)

Rinnak ehk rinnaluu (ladina sternum) on rinnakorvis paiknev paaritu luu. Rinnak koos sellele kinnituvate roietega on rinna luuliseks aluseks.^[1]

Rinnaku areng, anatoomia, asend, luud, sellele kinnituvad lihased ja morfoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Arvatakse, et rinnak kujunes algselt kahepaikseil (vt ka Rinnak (täpsustus)).

Lindude rinnaluul on kõigile lennuvõimelistele liikidele iseloomulik suure rinnakiilu esinemine.

Mao skeletil on õlavööde ja eesjäsemed täiesti kadunud. Rinnaluu puudumisel on roided väga liikuvad, olles toeks liikumisel ja toitumisel – võimaldavad mao seedekulglal suurt saaki mahutada.

Inimese rinnak paikneb rindkere eesseinas ja on piklik lameluu, sellele kinnituvad rangluud ja seitse ülemist roiet.^[2]

Rinnakul eristatakse kolme kõhredega ühendatud osa ^[3]:

• ülemine osa – rinnakupide (manubrium sterni)
• keskmine osa – rinnakukeha (corpus sterni)
• alumine osa – mõõkjätke (processus xiphoideus').

Rinnakupideme ülemisel serval paikneb kägisälk (incisura jugularis). Kägisälgust mõlemal pool paiknevad sälgud, kuhu liigestuvad rangluu ja 1. roie. Rinnakupide ühineb rinnakukehaga 2. roide kõrgusel. Ülejäänud pärisroided liigenduvad rinnakukeha servadel paiknevate roidesälkudega.

Inimese rinnak sobib luuüdipunktsiooniks.

• rindkereõõs
• avatud südamelõikus

• Terminologia Anatomica A02.3.03: Sternum. Rinnak.
• Horst Erich König, Anatomie der Haussäugetiere: Lehrbuch und Farbatlas für Studium und Praxis, 5 ed., lk 103–105, 2012, Schattauer GmbH, ISBN 978 3 7945 2832 5, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 5.12.2013) (inglise keeles)
• Arne Lepp. Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 59, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.
• Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.