Rasvhapped

Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena. Enamiku looduslike rasvhapete süsinikuahel on 4–28 C-aatomit pikk.^[1] Rasvhapped on enamiku lipiidide ehitusüksused: nad kuuluvad nii triglütseriidide, vahade, fosfolipiidide kui ka glükolipiidide koostisse. Vabad rasvhapped on need rasvhapped, mis ei ole seotud teiste ühenditega.

Rasvhapped on organismis, eriti luustiku ja südamelihaste rakkudes, oluline energiaallikas, sest rasvhapete oksüdatsiooni käigus eraldub suures koguses adenosiintrifosfaati (ATP-d). Ajurakud kasutavad rasvhappeid energiaallikana vaid vähesel määral, sest eelistavad energiat toota glükoosist ja ketoonist.^[2][3]

Eristatakse küllastunud rasvhappeid, kus C-aatomite vahelised sidemed on ühekordsed, ning küllastumata rasvhappeid, kus esineb vähemalt üks kaksikside kahe C-aatomi vahel. Rasvhappeid liigitatakse ka ahela pikkuse alusel järgmiselt:

• lühikese ahelaga rasvhapped (kuni 6 C-aatomit, nt võihape);^[4]
• keskmise ahelaga rasvhapped (8–14 C-aatomit, nt lauriinhape);^[5]
• pika ahelaga rasvhapped (16–20 C-aatomit, nt steariinhape);^[5]
• väga pika ahelaga rasvhapped (vähemalt 22 C-aatomit, kuuluvad tihti sfingolipiidide koostisse).^[6]

Küllastumata rasvhapetel on süsinikuaatomite vahel üks või enam kaksiksidet. Süsinikuaatomite paare, mis on ühendatud kaksiksidemega, saab küllastada, liites neile vesinikuaatomeid. Selle reaktsiooni tulemusel muutub kaksikside ehk küllastumata side ühekordseks ehk küllastunud sidemeks. Vastavalt aatomirühmade paiknemisele kaksiksideme tasapinna suhtes esinevad rasvhapped kas cis- või trans-isomeeridena. Küllastumata rasvhapete geomeetrilistel erinevustel on oluline osa bioloogilistes protsessides ja bioloogiliste struktuuride, eriti rakumembraanide ehituses.

Cis-isomeeris asetsevad vesinikuaatomid kaksiksideme tasapinna suhtes samal poolel. Cis-isomeeri kaksikside on jäik, mistõttu on süsinikuahel vähe painduv ning kõver. Mida rohkem on ahelas cis-konfiguratsiooniga kaksiksidemeid, seda kõveram on ahel. Näiteks kui ühe kaksiksidemega oleiinhappel on üks vääne sees, siis kahe kaksiksidemega linoleenhappe struktuur on juba rohkem väändunud. Kolme kaksiksidemega linoleenhappe kuju on veel kõveram. Kõvera kuju tõttu ei saa triglütseriidide või biomembraani fosfolipiidide koostises olevaid cis-isomeere tihedalt kokku pakkida ning see omadus mõjutab nii membraani kui ka rasvade sulamistemperatuuri. Looduslike rasvhapete kaksiksidemed on tavaliselt cis-konfiguratsioonis.

Trans-isomeeris asetsevad vesinikuaatomid kaksiksideme tasapinna suhtes vastaspooltel. Seetõttu ahel ei kõverdu ning on suhteliselt sirge. Trans-isomeerseid rasvhappeid looduses tavaliselt ei leidu, aga neid on võimalik saada nt hüdrogeenimise teel.

Küllastumata rasvhapete näiteid

Triviaalnimetus	Struktuurivalem	Δx	C:D	n-x
Palmitoleiinhape	CH3(CH2)5CH=CH(CH2)7COOH	cis-Δ9	16:1	n-7
Sapieenhape	CH3(CH2)8CH=CH(CH2)4COOH	cis-Δ6	16:1	n-10
Oleiinhape	CH3(CH2)7CH=CH(CH2)7COOH	cis-Δ9	18:1	n-9
Elaidiinhape	CH3(CH2)7CH=CH(CH2)7COOH	trans-Δ9	18:1	n-9
Vaktseenhape	CH3(CH2)5CH=CH(CH2)9COOH	trans-Δ11	18:1	n-7
Linoolhape	CH3(CH2)4CH=CHCH2CH=CH(CH2)7COOH	cis,cis-Δ9,Δ12	18:2	n-6
Linoleiinhape	CH3(CH2)4CH=CHCH2CH=CH(CH2)7COOH	trans,trans-Δ9,Δ12	18:2	n-6
Linoleenhape	CH3CH2CH=CHCH2CH=CHCH2CH=CH(CH2)7COOH	cis,cis,cis-Δ9,Δ12,Δ15	18:3	n-3
Arahhidoonhape	CH3(CH2)4CH=CHCH2CH=CHCH2CH=CHCH2CH=CH(CH2)3COOH NIST	cis,cis,cis,cis-Δ5,Δ8,Δ11,Δ14	20:4	n-6
Eikosapentaeenhape	CH3CH2CH=CHCH2CH=CHCH2CH=CHCH2CH=CHCH2CH=CH(CH2)3COOH	cis,cis,cis,cis,cis-Δ5,Δ8,Δ11,Δ14,Δ17	20:5	n-3
Eruukhape	CH3(CH2)7CH=CH(CH2)11COOH	cis-Δ13	22:1	n-9
Dokosaheksaeenhape	CH3CH2CH=CHCH2CH=CHCH2CH=CHCH2CH=CHCH2CH=CHCH2CH=CH(CH2)2COOH	cis,cis,cis,cis,cis,cis-Δ4,Δ7,Δ10,Δ13,Δ16,Δ19	22:6	n-3

Asendamatuteks rasvhapeteks kutsutakse neid rasvhappeid, mis on inimesele vajalikud, kuid mida inimese organism suudab vaid väheses koguses ise toota ja seega peab ta neid saama toidust. On kahte tüüpi asendamatuid rasvhappeid: need, kus kaksikside asub kolme süsinikuaatomi kaugusel ahela lõpus olevast metüülrühmast, ja need, kus kaksikside asub kuue süsinikuaatomi kaugusel ahela lõpus olevast metüülrühmast. Inimese organismil puudub võime sünteesida rasvhappeid, kus kaksiksidemed asuvad karboksüülrühmast loendatult kaugemal kui 9. või 10. süsinikuaatomi juures.^[7] Asendamatud rasvhapped on näiteks linoolhape ja linoleenhape, mida leidub paljudes taimeõlides. Inimese võime muuta linoleenhape pikema ahelaga oomega-3-rasvhappeks (nt eikosapentaeenhappeks või dokosaheksaeenhappeks) on piiratud, aga ta saab neid rasvhappeid omastada kalast.

Küllastunud rasvhapped on karboksüülhapped, mis ei sisalda kaksiksidet, sest on küllastunud vesinikuaatomitega. Kuna küllastunud rasvhapetes on C-aatomite vahel ainult ühekordsed sidemed, on iga süsinikuaatomiga seotud 2 vesinikuaatomit, välja arvatud oomega-süsinik ahela lõpus, mis on seotud 3 H-aatomiga.

Küllastunud rasvhapete näiteid

Triviaalnimetus	Struktuurivalem	C:D
Võihape	CH3CH2CH2COOH	4:0
Kapriinhape	CH3(CH2)8COOH	10:0
Lauriinhape	CH3(CH2)10COOH	12:0
Palmitiinhape	CH3(CH2)14COOH	16:0
Steariinhape	CH3(CH2)16COOH	18:0
Arahiinhape	CH3(CH2)18COOH	20:0
Beheenhape	CH3(CH2)20COOH	22:0
Lignotseriinhape	CH3(CH2)22COOH	24:0
Tserotiinhape	CH3(CH2)24COOH	26:0

Rasvhapete nimetused põhinevad mitmel nomenklatuurisüsteemil. Järgnevas tabelis on ära toodud üldkasutatavad süsteemid.

Süsteem	Näide	Selgitus
Triviaalne nomenklatuur	Linoleenhape	Triviaalnimetused on mittesüsteemsed, kindlaks kujunenud ja kirjanduses kõige enam kasutatavad nimetused. Triviaalnimetused on enim levinud rasvhapetel. Need nimetused ei järgi kindlaid reegleid, on lühemad ja ühetähenduslikud.
Süstemaatiline nomenklatuur	9Z, 12Z, 15Z-oktadekatrieenhape	Rasvhapete süstemaatilised nimetused tuginevad nii 1979. aastal avaldatud IUPACi orgaanilise keemia nomenklatuuri reeglitele[8] kui ka 1977. aastal avaldatud lipiidide nimetamise soovitustele.[9] Loendamist alustatakse karboksüülrühmast ahela lõpus. Kaksiksidemed märgistatakse vastavalt kas cis-trans-deskriptoritega või E- ja Z-deskriptoritega. Süstemaatiline nomenklatuur on triviaalnimetustega võrreldes küll sõnaohtram, kuid tehniliselt selgem ja deskriptiivsem.
Δx-nomenklatuur	cis,cis,cis-Δ9,Δ12,Δ15-oktadekatrieenhape	Δx-nomenklatuuris on iga kaksikside välja toodud Δx-na. Kaksikside paikneb karboksüülrühmast loendatult x-nda süsinikuaatomi juures. Iga kaksikside märgistatakse veel cis- või trans-eesliitega, näitamaks kaksiksidemes olevate aatomite konformatsiooni. Näitena on siin ära toodud linoleenhappe vastav nimetus.
n-x-nomenklatuur	n-3	n-x- ehk ω-x-nomenklatuuris antakse ühenditele nimetused ning ühtlasi ka liigitatakse eeldatava biosünteetilise raja järgi. Kaksikside asub terminaalsest metüülrühmast karboksüülrühma poole loendades x-nda süsinikuaatomi juures. Näiteks linoleenhape kuulub n-3- ehk ω-3-rasvhapete hulka ning tõenäoliselt on linoleenhappe ja teiste n-3-rasvhapete biosünteesi protsessid sarnased. ω-x-märgistust kasutatakse tavaliselt populaarteaduslikus kirjanduses, kuid IUPACi järgi peab tehnilistes dokumentides eelistama n-x-märgistust.[8] Kõige rohkem on uuritud n-3-ja n-6-rasvhapete biosünteesi.
Rasvhapete nummerdamine	18:3 18:3ω6 18:3,cis,cis,cis-Δ9,Δ12,Δ15	Rasvhappeid nummerdatakse valemi C:D järgi, kus C tähistab süsinikuaatomite ja D kaksiksidemete arvu rasvhappes. Kuna eri rasvhappeid võib nummerdada samamoodi, esineb siin mitmetähenduslikkust, mille vältimiseks soovitatakse C:D tähistusele lisada kas Δx- või n-x-märgistus.[8]

Tööstuses toodetakse rasvhappeid tavaliselt triglütseriidide hüdrolüüsi teel, mille abil eemaldatakse glütserool. Rasvhappeid saadakse ka fosfolipiididest. Rasvhappeid saab toota ka sünteetiliselt alkeenide karbonüülimise teel.

Rasvhapete biosüntees algab atsetüül-CoA karboksüülimisega malonüül-CoA-ks. Seejärel toimub rasvhappe ahela astmeline pikendamine, milles lisatakse iga liitumisreaktsiooniga kaks süsinikuaatomit. Seetõttu on peaaegu kõigil looduslikel rasvhapetel paarisarv süsinikuaatomeid. Peale sünteesi seotakse rasvhapped glütserooliga triglütseriidideks, mis on organismis eelistatuim rasvade ladustamise viis. Organismis ringlevad vabad rasvhapped on tekkinud triglütseriidide lagunemisel. Vabad rasvhapped ei lahustu vees, mistõttu seotakse nad vereplasma albumiiniga. Albumiini vabade sidumiskohtade arv määrab ära vabade rasvhapete hulga veres.

Järgnevas tabelis on ära toodud rasvhapete, E-vitamiini ja kolesterooli sisaldus üldkasutatavates toidurasvades.^{[10] [11]}

	Küllastatud	Monoküllastumatud	Polüküllastumatud	Kolesterool	E-vitamiin
	g/100g	g/100g	g/100g	mg/100g	mg/100g
Loomsed rasvad
Searasv	40,8	43,8	9,6	93	0,60
Pardirasv	33,2	49,3	12,9	100	2,70
Või	54,0	19,8	2,6	230	2,00
Taimsed rasvad
Kookosõli	85,2	6,6	1,7	0	0,66
Palmiõli	45,3	41,6	8,3	0	33,12
Nisuiduõli	18,8	15,9	60,7	0	136,65
Sojaõli	14,5	23,2	56,5	0	16,29
Oliiviõli	14,0	69,7	11,2	0	5,10
Maisiõli	12,7	24,7	57,8	0	17,24
Päevalilleõli	11,9	20,2	63,0	0	49,0
Saflooriõli	10,2	12,6	72,1	0	40,68
Kanepiõli	10	15	75	0	12,34
Rapsiõli	5,3	64,3	24,8	0	22,21

Rasvhapete keemilised omadused sarnanevad teiste karboksüülhapete omadustega. Näiteks tekib rasvhapete reageerimisel alkoholiga ester ning alusega reageerimisel sool.

Rasvhapped on väga nõrgad happed ning ei erine eriti oma happelisuse poolest. Näiteks on nonaanhappe pK_a väärtus 4,96, mis on ainult veidi nõrgem äädikhappe pK_a väärtusest (4,76). Rasvhapete lahustuvus vees väheneb süsinikuahela pikenedes väga kiiresti, mistõttu on pika süsinikuahelaga rasvhapete mõju vesilahuse pH-le väga väike. Isegi need rasvhapped, mis vees ei lahustu, lahustuvud soojas etanoolis ja neid saab tiitrida NaOH-lahusega, kasutades indikaatorina fenoolftaleiini. Seda analüüsi kasutatakse vabade rasvhapete sisalduse määramiseks rasvades, st määratakse hüdrolüüsunud triglütseriidide sisaldust.

Küllastumata rasvhapete hüdrogeenimine on üldlevinud viis saada küllastunud rasvhappeid, mis ei rääsu kergesti. Kuna küllastunud rasvhapetel on kõrgem sulamistemperatuur kui küllastumata rasvhapetel, siis muutuvad vedelad rasvad hüdrogeenimise tagajärjel tahkeks. Seda tehnoloogiat kasutatakse taimeõlidest margariini tegemisel. Osalise hüdrogeenimise ajal võib küllastumata rasvhapete cis-konfiguratsioon muutuda trans-konfiguratsiooniks.^[12] Kui hüdrogeenimisel kasutatakse tavalisest kõrgemat H₂ rõhku ja kõrgemat temperatuuri, muutuvad rasvhapped rasvalkoholideks. Rasvhappe estritest saab rasvalkohole siiski lihtsamini toota.

Küllastumata rasvhapete üks keemilisi omadusi on autooksüdatsioon hapniku juuresolekul. Seda protsessi kiirendavad metallide mikroelemendid. Metalliioonide eemaldamiseks töödeldakse rasvu ja õlisid tihti kelaatühenditega, näiteks sidrunhappega. Oksüdatsiooni aeglustavad teatud määral ka taimeõlides sisalduvad antioksüdandid, näiteks tokoferool.

Osooni toimel võivad küllastumata rasvhapped kergesti laguneda. Seda reaktsiooni kasutatakse oleiinhappest aselaiinhappe ((CH₂)₇(CO₂H)₂) tootmiseks.^[12]

Lühikese ja keskmise ahelaga rasvhapped imenduvad läbi soolestiku kapillaaride otse verre ja kantakse koos teiste toitainetega maksa värativeeni kaudu edasi. Pika ahelaga rasvhapped ei imendu otse soole kapillaaridesse, vaid soolehattudesse, kus moodustatakse nendest triglütseriidid. Triglütseriidid kaetakse kolesterooli ja valguga ühendiks, mida kutsutakse külomikroniks. Külomikronid viiakse lümfikapillaaridesse ning sealt lümfisüsteemi kaudu üles südame lähedale rinnajuhasse, sest selle ümber on arterid ja veenid laiemad. Rinnajuhast transporditakse külomikronid rangluualuse veeni kaudu vereringesse. Nüüd saavad külomikronid varustada kudesid triglütseriididega, mis kas ladustatakse või kasutatakse energia saamiseks.

Rasvhapped, mida organism saab kas toidust või rasvkoes ladustunud triglütseriididest, viiakse rakkudesse, kus neid kasutatakse kas energiaallikana lihaste kontraktsioonis või üldises ainevahetuses. Raku sees transporditakse rasvhapped mitokondrisse, kus nad lagundatakse beetaoksüdatsiooni või tsitraaditsükli käigus CO₂-ks ja veeks, mille tulemusel eraldub suures koguses energiat ATP-na.

Veres ringlevad rasvhapped on tihti seotud teiste ühenditega. Soolestikust transporditakse rasvhapped verre külomikronitesse pakitult, kuid pärast maksas töötlemist viiakse rasvhapped vereringesse väga väikese tihedusega lipoproteiinide ja väikese tihedusega lipoproteiinide koostises. Veres ringleb ka vabu rasvhappeid, mida eraldavad rasvkoe rakud adipotsüüdid. On uuritud ja leitud, et iga inimene eritab koos piimhappe ja püroviinamarihappega naha kaudu just talle iseloomulikku rasvhapete segu, mistõttu suudavad tundliku lõhnatajuga loomad inimesi eristada.^[13]

• Hüdrogeenimine
• Küllastunud ja küllastumata ühendid
• Linoolhape ja alfalinoleenhape
• Rasvad
• Rasvhapete mobilisatsioon
• Taimerasv

• Lipid Library