Rändraamatukogu

Rändraamatukogu^[1] ehk mobiilne raamatukogu (inglise travelling library, mobile library, bookmobile; eesti keeles ebatäpselt ka: raamatukogubuss, raamatubuss^[viide?]) on sisuliselt erivarustusega sõiduk lugejate teenindamiseks piirkondades, kus raamatukogu puudub või on kasutajatel sellele ligipääs mingil põhjusel raskendatud (nt äärealade, hooldekodude vms elanikud). Peale teavikute laenutamise saab mõnes rändraamatukogus kasutada ka Wi-Fi-t, vahel korraldatakse seal isegi väiksemaid üritusi.

Rändraamatukoguna võib kasutada mitmesuguseid mootorsõidukeid, aga ka veoloomi. Kõige sagedamini on raamatukoguks ümber ehitatud buss või paikneb spetsiaalne üksus veoauto kerel. Harvem on kasutusel paadid, laevad, trammid vms. Loomi kasutatakse transpordivahendina peamiselt arengumaades, eelkõige kaameleid või eesleid.

Mõned näited:

• Keenia valitsuse toel ja heategijate osalusel rahastatakse kaameliraamatukogu Garissas ja Wajiris Somaalia piiri lähedal.^[2]
• Zimbabwes kasutatakse eesleid nii raamatute vedamiseks kui ka internetile ja multimeediale juurdepääsu pakkumiseks.^[3]
• Colombia õpetaja Luis Soriano ning tema kaks eeslit, Alfa ja Beto, viivad kaugete külade lastele kaks korda nädalas raamatuid.^[4]
• Elevandiraamatukogud pakuvad raamatuid ja IT-teenuseid Tai kaugetes külades, kus pole raamatukogusid.
• Aastatel 1936–1943 rändasid "ratsaraamatukoguhoidjad" Kentucky ja Apalatši ümbruse kaugetesse abajatesse ning mäenõlvadele, viies raamatuid neile, kes ei saanud ise raamatukogu külastada.^[5]
• Aastatel 1927–1970 tegutses Münchenis raamatutramm, mida külastajad võivad näha Saksamaal Hannoveri trammimuuseumis^[6].
• Raamatulaev Epos teenindab paljusid väikseid omavalitsusi Lääne-Norras.^[7]

Sõiduplaaniga määratakse kindlaks raamatubussi peatused ja konkreetsed nädalapäevad ning kellaajad, millal raamatukoguteenus on kättesaadav. Sageli on võimalik meelepärast kirjandust raamatukogu põhikogust ette tellida.

Esimene rändraamatukogu alustas Suurbritannias 19. sajandi teisel poolel. Ajaleht The British Workman teatas 1857. aastal "kõndivast" raamatukogust, mis tegutses Cumbria krahvkonnas. Viktoriaanlik kaupmees ja filantroop George Moore algatas selle projekti, et "levitada maaelanike hulgas head kirjandust".

19. sajandi lõpul hakati rändraamatukoguteenust osutama ka Ameerika Ühendriikides.

Kahe maailmasõja vahel võeti mitmel pool maailmas järjest uusi raamatubusse kasutusele, pärast II maailmasõda algas rändraamatukogude kiire areng. Mobiilsed raamatukogud saavutasid populaarsuse tipu 20. sajandi keskpaigas.

Saksamaal käitas esimest regulaarset raamatubussi Wormsi linnaraamatukogu aastatel 1925–1928.

Soomes alustas rändraamatukogu sõitmist vahetult enne I maailmasõda Vantaa piirkonnas.^[8]

Venemaal alustas esimene raamatubuss ringsõite 2003. aastal Volgogradis.^[9]

Eestis alustas esimene raamatukogubuss Katarina Jee sõite Tallinna Keskraamatukogu rändraamatukoguna 2008. aastal.^[10]

Alates 1992. aastast korraldatakse Soomes iga kahe aasta tagant eri paigas raamatuautopäevi.