Raadiospekter
See artikkel on raadiospektri sagedusvahemiku kohta, raadiolainete jaoks vaata Raadiolained
Raadiospekter on kõige pikemate lainepikkustega osa elektromagnetspektrist, kattes sagedusi vahemikus alla 3 Hz kuni 3 THz. [1] Selles sagedusvahemikus asuvaid elektromagnetlaineid kutsutakse raadiolaineteks. Raadiolainetest kõrgema sagedusega on infrapunalained, nähtav valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus. Raadiospektri sagedusvahemikku kasutatakse laialdaselt juhtmevaba suhtluse jaoks, mis võib toimuda nii inimeste, masinate kui ka süsteemide vahel, kuid ka näiteks radarite tehnoloogias. Raadiospektrit kasutavad näiteks WiFi, mobiilside, raadio.[2] Raadiospektri sagedusvahemiku kasutus on reguleeritud, kusjuures riigiti on regulatsioonid erinevad, kuid näiteks on tihti mingi osa raadiospektrist eraldatud ainult riiklikul ja taktikalisel tasemel suhtluseks, ning tavatarbijatele on samuti eraldatud kindel sagedusvahemik. Suhtluse toimimiseks on üldjuhul vaja mõlemal osapoolel seadet, informatsiooni saatjal raadiolainete emiteerimise võimekusega seadet ning informatsiooni vastuvõtjal raadiolainete püüdmise võimekusega seadet.[3]
Spektri liigitused
[muuda | muuda lähteteksti]Raadiospektreid liigitatakse eri standardite järgi erinevalt. Järgnevalt on välja toodud mõned kõige laialdasemalt levinud liigitused.
ITU (International Telecommunication Union)[4]
[muuda | muuda lähteteksti]| Liigituse number | Sümbol | Sagedusvahemik | Lainete nimetus | Kasutusnäited |
|---|---|---|---|---|
| -1 | ELF (Extremely low frequency) | 0,03–0,3 Hz | gigameeterlained | |
| 0 | ELF (Extremely low frequency) | 0,3–3 Hz | hektomegameeterlained | |
| 1 | ELF (Extremely low frequency) | 3–30 Hz | dekamegameeterlained | side allveelaevadega |
| 2 | ELF (Extremely low frequency) | 30–300 Hz | megameeterlained | side allveelaevadega |
| 3 | ULF (Ultra low frequency) | 300–3000 Hz | hektokilomeeterlained | side kaevandustes, kiudoptiline side |
| 4 | VLF (Very low frequency) | 3–30 kHz | Myriadmetric waves | navigatsioon, raadiokell, juhtmevabad pulsiandurid, geofüüsika |
| 5 | LF (Low frequency) | 30–300 kHz | kilomeeterlained | navigatsioon, AM-raadio, amatöörraadio, RFID |
| 6 | MF (Medium frequency) | 300–3000 kHz | hektomeeterlained | AM-raadio, magnetresonantstomograafia, telegraaf |
| 7 | HF (High frequency) | 3–30 MHz | dekameeterlained | AM-raadio, Over-the-horizon radar, magnetresonantstomograafia, ultraheli |
| 8 | VHF (Very high frequency) | 30–300 MHz | meeterlained | FM-raadio, televisioon, radarid, maa-õhu ja õhu-õhu side lennukitega |
| 9 | UHF (Ultra high frequency) | 300–3000 MHz | detsimeeterlained | televisioon, mikrolaineahjud, radarid, raadioastronoomia, WLAN, Bluetooth, GPS, satelliittelefonid |
| 10 | SHF (Super high frequency) | 3–30 GHz | sentimeeterlained | raadioastronoomia, WLAN, radarid, sidesatelliidid, televisioon |
| 11 | EHF (Extremely high frequency) | 30–300 GHz | millimeeterlained | satelliitide side, WLAN, Active Denial System |
| 12 | - | 300–3000 GHz | detsimillimeeterlained | |
| 13 | - | 3–30 THz | sentimillimeeterlained | |
| 14 | - | 30–300 THz | mikromeeterlained | |
| 15 | - | 300–3000 THz | detsimikromeeterlained |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Nomenclature of the frequency and wavelength bands used in telecommunications" (PDF). ITU. August 2015.
- ↑ "Radio spectrum: the basis of wireless communications | Shaping Europe's digital future". digital-strategy.ec.europa.eu (inglise). Vaadatud 25. märtsil 2023.
- ↑ Manning, Catherine (11. aprill 2018). "Radio Spectrum". NASA. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. märts 2023. Vaadatud 25. märtsil 2023.
- ↑ "ITU-R Recommendations". ITU (Ameerika inglise). Vaadatud 1. mail 2023.