Harilik ploomipuu
|
See artikkel räägib harilikust ploomipuust; (alam)perekonna kohta vaata artiklit ploomipuu (alamperekond) |
| Harilik ploomipuu | |
|---|---|
 Harilik ploomipuu | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Roosilaadsed Rosales |
| Sugukond |
Roosõielised Rosaceae |
| Alamsugukond |
Ploomipuulised Prunoideae |
| Perekond |
Toompuu Prunus |
| Alamperekond |
Ploomipuu subg. Prunus |
| Liik |
Harilik ploomipuu |
| Binaarne nimetus | |
|
Prunus domestica L. | |
Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (Prunus domestica) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu.
Harilik ploomipuu on levinud Euraasias, Põhja-Ameerikas ning Põhja- ja Lõuna-Aafrikas.
Aed-ploomipuu hõlmab enamiku aedades kasvatatavatest ploomisortidest. Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 ploomisordi[1].
Ploomipuu õitseb hiliskevadel. Ta on meetaim. Õiteajal suudavad mesilased 1 ha ploomipuumetsalt korjata kuni 10 kg mett.
Ploomid sisaldavad hulgaliselt vitamiine ja mineraalaineid. A-vitamiini on eriti palju tumedates viljades. Fosforit sisaldavad ploomid rohkem kui õunad ja pirnid. Suhkruid (fruktoosi, glükoosi ja sahharoosi) sisaldavad ploomid olenevalt sordist 9–17%.
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Puu kõrgus on tavaliselt 6–12 meetrit[2], kuid on ka kääbussorte. Mõned sordid on põõsakujulised. Mõned vormid on ogadega. Ploomipuu elab teistest puudest vähem, kõigest 15–60 aastat[2].
Ploomipuu puidu tihedus on 800 kg/m³.[3]
Enamikul Euroopas ja Eestis kasvatatavatel sortidel on lehed pungas rullunud. Lehed on ovaalsed.
Õied on valged ja asuvad ühe kuni kolmekaupa. Õied puhkevad kevadel.
Viljad on sileda koorega ja sageli kaetud vahaja kirmega. Värvus varieerub rohelisest ja kollasest mustjassiniseni. Vilja läbimõõt on kuni 8 cm, aga on harilikult palju väiksem. Vili on tavaliselt magus, aga mõnel sordil võib olla hapu.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Aed-ploomipuu on tekkinud laukapuu ja haralise ploomipuu ristumisel[4]. Ploomipuul on 48 kromosoomi[5], sama palju kui laukapuul (32) ja haralisel ploomipuul (16) kokku. Aed-ploomipuu tekkis kusagil Kaukaasias, Väike-Aasias või Balkani poolsaarel. Laukapuult päris ta külmakindluse ja kõige tavalisema tumesinise viljade värvi, haraliselt ploomipuult viljade maitseomadused. Sordiaretuse käigus on suhteliselt lihtne saada ka ploomisorte, mille viljade värv on kollane või punane nagu haralisel ploomipuul.
Ploomipuu kultuuristati 3. sajandil eKr Kaukaasias[6]. Kreeka kaudu, kus harilikku ploomipuud tunti juba 6. sajandil eKr, levis ta mujale Euroopasse. Juba 1. sajandil eKr hakkasid roomlased kasvatama mitut sorti ploome[7].
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Maailma toiduainete entsüklopeedia". Tallinn, Tea 2006
- ↑ 2,0 2,1 "A ja O". Tallinn, "Valgus" 1987, lk 148
- ↑ "A ja O". Tallinn, Valgus 1987, lk.150
- ↑ "Pomoloogia. Puuviljad ja marjad Eestis". Tallinn, Tea 2010
- ↑ "A ja O". Tallinn, Valgus 1987, lk 154
- ↑ "A ja O". Tallinn, Valgus 1987, lk 248
- ↑ Antiigileksikon, 2. kd, lk 119
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Ploomipuu |
- Harilik ploomipuu andmebaasis eElurikkus
