Packard Bell

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Packard Bell
Asutatud	1986
Asutajad	Beny Alagem
Peakorter	Nijmegen, Holland
Tegevuspiirkond	Euroopa, Aafrika
Tooted	Lauaarvutiid Sülearvutiid Minisülearvutid Tahvelarvutid Kuvarid

Packard Bell on Hollandi arvutitootja ja firma Acer tütarharu.

Nime Packard Bell kasutas algselt 1933. aastal loodud raadiotootmisettevõte, mis oli loodud Herbert A. Belli ja Leon S. Packardi poolt. Mõne veebiallika väitel loodi firma 1926. aastal. Firma loomine toimus ajal, mil Herbert A. Bell oli Los Angeleses firma Jackson Bell tegevdirektor. 1986. aastal ostsid Iisraeli investorid nime värskelt loodud personaalarvutite tootmisfirmale. Algselt tootis firma soodsaid arvuteid Ameerika Ühendriikidele ja Kanadale. 2000. aastal, kui firma lõpetas tootmise Põhja-Ameerikas, sai sellest kiiresti Euroopa ja Aafrika turu liider. NEC võttis liidripositsiooni üle alles 1990. aastatel. Taiwani ettevõtte Acer tütarettevõtteks sai see alles 2008. aastal.

Kokkuvõte Los Angeleses raadiote tootmisel – esimesed kakskümmend aastat (1922–1942) Floyd A. Pauli poolt.

Esialgne nimi Packard Bell sai alguse 1933. aasta septembris. Herb Bell (sünnipärase nimena Herbert Anthony Zwiebel), kes oli äripartner Jackson Bell raadiofirmas, asutas Packard Belli. Jackson Bell läks finantsprobleemide tõttu pankrotti. Jackson Bell oli üks vähestest RCA litsentseeritud raadiotootjatest Ameerika Ühendriikide läänerannikul. Bell lõi partnerluse Leon S. Paclardiga ja 1934. aastal turustasid nad oma esimese raadio, milleks oli mudel 35A. Firma eduvõimaluste suhtes skeptilisena müüs Leon Packard oma firma osakud Herb Bellile. Herb Bell suutis omandada RCA litsentsi superheterodüünvastuvõtjatega raadiote tootmiseks. Baseerudes Los Angeleses, Packard Bell sai hästi tuntuks elektroonikatootjaks tavakasutuses leiduvas elektroonikas, koos Hoffman Raadioga. Packard Bell liikus kiiresti edasi televiisorite arendusse tänu RCA patendivabadusele.

Packard Belli raadiotel oli unikaalne stiil, mis muutis nende ära tundmise lihtsaks. Olles Ameerika Ühendriikide läänerannikul raadiotootja, suutsid nad hoida oma raadiote imagot statsionaarse kanalivalikuga. Suurte raadiojaamade "sagedused" Ameerika Ühendriikide läänekaldal ja Kanadas olid trükitud kanalivalikunupule. Idee tekkis tänu Herbi emale, kelle jaoks oli raadiokanalite häälestamine keerukas. Packard Bell oli pereäri ning firma suurtes osakondades disainist, tootmisest kuni turunduseni lõid kaasa ka Herbi neli venda: Arthur, Albert, Elmer ja Willard.

Packard Bellil läks firmana küllaltki hästi ja nagu ka Hoffman Electronicsist, sai temast tuntud nimi tavakasutajate elektroonikas. Pärast Teist maailmasõda ja 1960. aastatel oli Packard Bell väga edukas, kasumit tootev ettevõte. Avalikuks muutus firma 1955. aastal. Teise maailmasõja ajal laiendas firma laiendas tegevust, hakates tootma ka kaitseotstarbelisi elektroonikaseadmeid, ning jätkas samal viisil 1970. aastatel. Herb Bell suri 1970. aastate algul.

1968. aastal müüdi Packard Bell Teledynele. Teledyne oli huvitatud koduelektroonika valdkonda jõudmisest. Müügitulud muudeti aktsiateks kursiga 1 Teledyne aktsia võrdudes seitsme poole Packard Belli aktsiaga. Packard Belli nimi säilis, kuid eesotsas nimega Teledyne, seega – Teledyne Packard Bell.

1986. aastal ostis nime Packard Bell Teledyne käest ära grupp Israeli investore, eesotsas Benny Alagemiga. Firmast sai madala hinnaklassiga personaalarvutite tootja. Nende arvuteid müüdi koos esimeste IBM-i arvutitega sellistes jaemüügikettides nagu Sears.

Packard Bell sai mõnikord kasu esimestelt arvutikasutajatelt nime valesti mõistmisel. Nimi aeti segadusse teiste suurte firmadega nagu Hewlett-Packard, Pacific Bell ja Bell Laboratories. Packard Belli vana tunnuslause: "Ameerika kasvas üles meid kuulates ja teeb seda endiselt." Just sellest võis tekkida see segadus. Firma müüs ka sarnaseid süsteeme teiste nimede all, tehes võrdluse keeruliseks.

Hoolimata hinnast ja toodete sarnasusest edenes Packard Belli müük hästi. See võis tuleneda kahest erinevast innovatsiooni alast: 1) toote ja tootmisdisain San Fransisco frog disaini kontoritest; ja 2) Packard Belli alglaadimiskestast, mille töötas välja The Pixel Company Seattle'is. Nende sihtmärk oli suur hulk tavakasutajaid, kes polnud eriti kogenud arvutite kasutamisel. Frog disain andis välimusele kvaliteedi ja leiutas innovaatilised värvkoodiga kaablipesad. Navigaator muutis kasutajal hõlpsaks installitud programmide käivitamise, sest selleks oli vaja vaid klõpsata ekraaninuppe. Selles faasis tagastamised kukkusid 19%-lt 10%-i peale ja müükide arv kasvas hüppeliselt. 1995. aasta lõpus ja 1996. aastal võttis Microsoft maha erinevate firmade toodetud alglaadimiskestad, muutes oma tootmisõigusi, ja Packard Belli müüginumbrid hakkasid kukkuma.

1995. aastal kaebas Compaq Packard Belli kohtusse, kuna väidetavalt ei avalikustanud nad, et arvutites kasutatakse kasutatud komponente. Tava levis laialt arvutitootjate seas, kaasaarvatud firmas Compaq. Packard Bell polnud teavitanud piisavalt hästi oma garantiis kasutatud komponentidest. Firmale laekus ka mitmeid teisi kohtuasju ja Packard Bell tasus miljoneid dollareid kohtuasjade lahenemiseks. 2005. aasta Personaalarvutite maailma ajakairjas kirjeldati Packard Belli aastatel 1986–1996 üheks halvimaks arvutitootjaks. Iga kuues Packard Belli müüdud arvuti tagastati firmale, mis kahekordistas tehase keskmise tootmise.

1995. aastal sai Packard Bell omale firma Zenitth Data Systemsi firmalt Group Bull, tänu millele loodi 4,5 miljardi dollariline ühisfirma. Firma hakkas koostööd tegema NEC Computersiga. Nende 15% turuosak muutis nad suurimaks personaalarvutite tootjateks Ameerika Ühendriikides. Kuigi Compawil õnnestus ületada müüginumbrid 1996 aastate keskel, kindlustades oma liiderpositsiooni tuues turule 999 dollarit maksva personaalarvuti 1997. aastal.

Packard Bell avalikustas kahjumi, mis ulatus kuni 1 miljardi dollarini aastatel 1997 ja 1998. Ameerika Ühendriikides Compaqo ka eMachines survele muutus kahjumi teenimine Packard Bellil peaaegu võimatuks, mis viis firma Ameerika turult väljumiseni. 1999. aastal alustad NEC Packard Belli nime Ameerika Ühendriikide turult eemaldamisega, jättes selle Euroopasse, kus jätkati toodete müüki keskmise kvaliteediga.

Lahkudes Ameerika Ühendriikide turult, müüs 2000. aastatel Packard Bell oma Ameerikas asuvad klienditoed maha Aloria Incile, kes hakkas pakkuma tuge järelejäänud Packard Belli kasutajatele Ameerika Ühendriikides. Packard Bell B.V hea maine on püsinud siiani. Packard Bell rajas tee uute toodeteni nagu MP3-mängijad. 2004. aastal muutis firma oma logo ja nime ning hakkas meediatooteid tootma televisioonile ja võrguvaba internetiühendusele.

Packard Bell tegeleb ka lisandite müügina ja on alustanud tegevust ka teistel kontinentidel. 2006. aasta septembris ostis firma ära John Hui (firma eMachines eelmine omanik). Pärast seda tuntud kui Packard Bell B.V, kolis firma Nijmegeni Hollandis.

2007. aasta augustis tundis Hiina-Ameerika personaalarvutite tootja Lenovo huvi Packard Belli vastu, et laieneda nende toodetega Euroopa turule. Jaanuaris 2008 teatas Acer, et omab 75% Packard Belli osakuid koos omanikuõigustega, mille ta oli ostnud Gateway firmaga. Packard Bell toodab laias valikus EasyNote'i sülearvuteid.

• imedia S
• imedia L
• oneTwo S Touch
• oneTwo
• ixtreme

• EasyNote ME Touch
• EasyNote TE69
• EasyNote LE69
• EasyNote LV
• EasyNote TV
• EasyNote TE
• EasyNote LE

• dot s
• dot s-e

• LibertyTab

• Maestro 6
• Maestro LED
• Maestro LED HD
• Maestro White LED HD
• VISEO 3

• carbon
• Studio ST
• PB GO

Aastatel 1996–2000, kui Stromgnow võttis üle lepingu, hakkas Packard Bell Inglismaa jalgpalliklubi Leeds United sponsoriks.

Aastatel 2009–2010 võis Packard Belli nime näha maailmameister Valentino Rossi FIAT Yamaha MotoGP mootorrattal. Packard Bell lõpetas sponsorluse Professonal Electronic Team 4Kingi jaoks.

"Baltimaade turgudele veel jõudmata kaubamärk Packard Bell on globaalsel turul väga populaarne. Vastavalt strateegilisele otsusele pakkuda oma tooteid ka Ida-Euroopa riikides, siseneb Packard Bell ka Baltimaade turule. Esimesed Ida-Euroopa riigid, kus aasta tagasi hakati Packard Belli tooteid müüma, olid Venemaa ja Ukraina. Kui selgus, et ostjatele meie kaubad meeldivad, otsustati tulla ka Eestisse, Lätti ja Leetu," ütles Packard Belli Baltimaade esindaja Andris Pastors.

Packard Bell pakub visuaalselt meeldivat ja tehniliselt töökindlat riistvara kodukasutajatele – peamiselt 16–45-aastastele inimestele, kes eelistavad stiilseid intuitiivkasutusega arvuteid, mis on kooskõlas nende elustiiliga. Eestis leiab Packard Belli tootevalikust alates juulist: lauaarvutid imedia L ja imedia S, sülearvutid EasyNote ja dotS ning kuvarid Maestro ja Viseo.

Packard Belli plaan on Eestis ühe aasta jooksul saavutada koduarvutite müügis 10% turuosa. Seatud eesmärgini jõudmiseks kavatseb Packard Bell korraldada mitmeid tarbijale suunatud reklaamüritusi.

Eestis leiab Packard Belli tooteid kõigist IT-poodidest, kus arvutivarustus on tellitud suurimatelt ametlikelt hulgimüüjatelt Acmelt, Alsolt ja Elkolt.

• imedia L
• imedia S

• EasyNote
• dotS

• Maestro
• Viseo

• Koduleht