Supramolekulaarkeemia

Supramolekulaarkeemia on keemia haru, mis tegeleb molekulide assotsieerumisega süsteemideks (supramolekulaarkompleksideks), mille osapooled on seotud spetsiifilistest struktuursetest (3D) iseärasustest tulenevate põhiliselt mittekovalentsete interaktsioonidega.

Kui traditsiooniline keemia on fokuseeritud aatomitevahelistele kovalentsetele sidemetele, siis supramolekulaarkeemias on tegu nõrgemate ja pöörduvate mittekovalentsete interaktsioonidega nagu vesinikside, ioonne side, van der Waalsi jõud, hüdrofoobsed interaktsioonid, metalli koordinatsioon ja pi-pi interaktsioonid.

Supramolekulaarkomplekside näiteid:

• 
  Supramolekulaarne assotsieerumine
• 
  Supramolekulaarkompleks: kloriidioon, kukurbit[5]uriil ja kukurbit[10]uriil
• 
  Rotaksaan on mehaaniliselt "lukustatud" struktuur
• 
  Võõrustaja-külalise kompleks
• 
  Intramolekulaarne iseassotsieerumine (foldamer)

• Võõrustaja-külalise kompleks
• Kompleksühend