Sipelglased

See artikkel räägib putukatest; ajalehe kohta vaata artiklit Sipelgas (ajaleht); perekonnanime kohta vaata artiklit Sipelgas (perekonnanimi).

---

See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2007) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Sipelglased
Arukuklane
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda
Klass	Putukad Insecta
Selts	Kiletiivalised Hymenoptera
Alamselts	Rippkehalised Apocrita
Sugukond	Sipelglased Formicidae

Sipelglased (Formicidae) on ühiseluliste putukate sugukond kiletiivaliste seltsist.

Maailmas on üle 20 000 liigi sipelglasi^[viide?] (teistel andmetel 7600^[viide?]), Eestis 54 liiki^[viide?] (teistel andmetel 38^[viide?]).

Teadaolevalt teeb maailma kiireima liigutuse lõkslõugne sipelgas Odontomachus bauri – nimelt oma lõugadega. Ta suudab lõuad kokku laksatada 2000 korda silmapilgutusest kiiremini: kiirusega 35–64 meetrit sekundis. Ta avab oma lõuad kahe suure peas asuva lihasega ja hoiab neid lahti vedrulukustuse taolise elundi abil.

Enamik sipelgaid elab troopikas. Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (Formica – 15 liiki), väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad rautsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi.

Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest maa peale suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades.

Olenevalt sipelgaliigist on peres üks kuni mõnisada emasipelgat, kes elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Aastane juurdekasv on vähemalt üks põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere.

Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, kellel on tööjaotus. Pesa kaitsevad kõik töölised, kasutades oma tugevaid lõugu ja sipelgamürki.

Amatsoonsipelgate peres ei ole töölisi, selle asemel esineb "orjapidamine", kus vajalikke töid teevad teiste sipelgaliikide pesadest röövitud vastsetest ja nukkudest arenenud sipelgad. "Orjapidamist" esineb teistelgi sipelgaliikidel.

Sipelgad suhtlevad omavahel lõhnade abil. Nad toituvad peamiselt teistest putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast, aga ka seemnetest või kasvatatakse pesas toiduks seeni. Kuklaste seas on mitu väga kasulikku liiki. Et kuklased söövad ka kahjurputukaid, on nad Eestis looduskaitse all.

Sipelgate uurimisega tegeleb mürmekoloogia.

Sipelgapesad koosnevad suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest. Mõned sipelgaliigid on elama asunud erilistesse taimedesse, mis ongi kohastunud sipelgatele eluaseme pakkumiseks, andes neile oma õõnsa kambrilise ehitusega nii peavarju kui ka toitu.

Lisaks sipelgatele elab nende pesades rohkesti muidki putukaid. Enamik neist toitub vaid kõdunevast pesamaterjalist ja sipelgate jäätmetest. Mõned aga nuruvad toitu sipelgatelt endilt. Vastutasuks pakuvad nad sipelgatele spetsiaalsetest näärmetest eritatavat nõret, mida sipelgad meelsasti lakuvad. Selliseid "kaasüürnikke" võtavad sipelgad kaasa ka uude kohta kolides. Mõned sipelgapesade asukad võivad olla ka perele kahjulikud. Nii näiteks eritavad mitmed lühitiiblased sipelgaid purjupanevaid aineid ning toituvad ise sipelgate munadest ja vastsetest, põhjustades vahel tervete perede hukkumist.

Külmade ilmade saabudes lähevad sipelgad sügavamale pesa maa-alustesse käikudesse ja jäävad seal tardeseisundis kevadet ootama. Oma pesa temperatuuri nad oluliselt tõsta ei suuda.

Sipelgavannid on rahvameditsiinis üldtuntud ravivahend närvipõletike ja reumaatiliste valude korral.

Kasutatud on ka sipelgapiiritust, mida tehti pealemäärimiseks. Suhkur pandi pudelisse. Pudel läks sipelgaid täis. Valati piiritust peale. Kui leiba tehti, pandi pudeliga leiva sisse. Küpses seal. Pärast pidi veel seisma (Väike-Maarja, 1978).

Kevadise iluravi juurde kuulus kuklasepesa kohale kummardamine, et kuklased saaksid näole oma hapet pritsida. See pidi kaotama tedretähnid ja hoidma liigse päevituse eest.

Aculeata   Chrysidoidea         Vespidae     Rhopalosomatidae           Pompilidae     Tiphiidae         Scolioidea       Apoidea     Formicidae

Formicidae

Aedniksipelgad kasvatavad seeni oma pesades ja toidavad neid süljega läbisegatud taimemassiga. Süsivesikuid hangivad sipelgad peamiselt lehetäidelt. Tasuks magusa mesikaste eest kaitsevad sipelgad lehetäisid vaenlaste eest, kannavad emased talveks oma pesadesse varjule ja viivad lehetäisid kõige mahlakamatele noortele võrsetele.

Troopilistel aladel elavad rändsipelgad ei ehita pesi, vaid rändavad pidevalt suurte kolonnidena. Oma teel võivad nad hävitada kõik elava. Troopilise Ameerika elanikud jätavad nende ilmumisel maha terved külad ja põgenevad koos koduloomadega. Kui sipelgad on lahkunud, pole külla alles jäänud ühtegi lutikat, tarakani ega rotti.

Inimelamutes on kohati suureks nuhtluseks pisikesed kollakad vaaraosipelgad. Nendest paari millimeetri pikkustest putukatest on väga raske lahti saada. Nad tungivad kõikjale ja rikuvad toiduaineid. Pärit on vaaraosipelgad Kagu-Aasiast või Indiast. Praeguseks on nad laevadega levinud üle kogu maakera.

Eestis elab seitset liiki kuklasi (Formica spp.):

• Liivakuklane – Formica pratensis
• Veerekuklane – Formica nigricans
• Laanekuklane – Formica aquilonia
• Karukuklane – Formica lugubris
• Palukuklane – Formica polyctena
• Arukuklane – Formica rufa
• Kännukuklane – Formica truncorum

Eestis elab 8 liiki murelasi (Lasius spp.), kes on väikesed mustad, pruunid või kollased sipelgad.

Eestis leidub 11 liiki rautsikuid (Myrmica spp.). Need on väikesed punakaspruunid valusasti torkavad sipelgad, kelle rahvapärane nimetus on kusirautsikud.

Sipelgad kannavad endast suuremaid asju, sest need asjad on sipelgatest kergemad. Ja kuna sipelgahape kuivatab ära nii putukad kui ka taimed, siis need muutuvad kergemaks ja nad suudavad neid kanda.

Seitsmekümne ühesuguse pudeli põhja puistati ühesugusel hulgal ühesugust niisket liiva. Pärast seda võeti pesast ja asetati igasse pudelisse üks töösipelgas. Sipelgad käitusid erinevalt. Ühed hakkasid kohe kaevama, teised aga mitte. Nelja tunni pärast kaevasid pooled sipelgad ja kolmandal ööpäeval kõik seitsekümmend. Seejuures tegutsesid kõik erinevalt.

Mõned sipelgad kaevasid valgemas küljes, teised aga varjulises. Mõned sipelgad kaevasid algul esimeses, siis teises ja lõpuks ka kolmandas kohas. Ühed töötasid süstemaatiliselt ja katkestamatult, teised üsna korrapäratult.

Ilmnes, et kõik sipelgad seni, kuni neid hoiti ühekaupa, tõid kuue tunniga pinnale kaks kümnendikku grammi liiva, aga kui nad asetati kahe ja kolmekesi, jõudsid nad sama ajaga heita välja liivateri igaühe kohta sadu kordi rohkem.

Teedel pesade juurde esineb üsna palju "rikšasipelgaid", kes kannavad teisi sipelgaid. Mitmesuguste materjalidega pesa poole koonduvate kandjate ahelikus esineb küllaltki palju tühjade lõugadega sipelgaid. Kui mingil sipelgate rajal märgistada kandjaid, kes kannavad lõugade vahel ehitusmaterjali ja mõne päeva pärast uuesti tulla sinna, siis sageli võib leida eest enamiku sipelgaid, kuigi, siis nad ei kanna ainult okkaid, taimekiude või vaigutükikesi, vaid ka surnud putukaid, terakesi ja pesakaaslasi.

Sipelgat on kujutatud Ahja valla vapil. Tema kujutis sümboliseerib, et Ahja valla metsades asuvad Eesti ühed suuremad laanekuklaste kolooniad. Samuti on ta töökuse sümbol.

• lehelõikaja-sipelgad
• Akste looduskaitseala – Kiidjärve metskonnas 1977 asutatud sipelgakaitseala (193 ha)
• Akste bioloogiajaam
• Ants-Johannes Martin – Eesti sipelgateadlane (mürmekoloog)
• Eevakivi metsa sipelgaala
• Kangrumäe sipelgaala
• mürmekofiilia

• Halifman, Jossif 1966. Mesilased, sipelgad, termiidid. (Kaupo Elberg, Jüri Metsar, tlk.) Tallinn: Valgus.

Tsitaadid Vikitsitaatides: Sipelgas

• Sipelgad asusid taimi kasvatama ammu enne inimesi, ERR Novaator, 23. november 2016