[go: up one dir, main page]
More Web Proxy on the site http://driver.im/Mine sisu juurde

Sitsiilia

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib saarest; haldusüksuse kohta vaata Sitsiilia maakond; endisaegse riigi kohta vaata Sitsiilia kuningriik.

Sitsiilia
Saare satelliidipilt. Valge täpp on Etna vulkaan.
Saare satelliidipilt. Valge täpp on Etna vulkaan.
Koordinaadid 37° 34′ N, 14° 16′ E
Pindala 25 662 km²
Rannajoone pikkus 1152 km
Kõrgeim koht
Etna (3343 m)
Elanikke
5 016 000 (2011)
195,5 in/km²
Keskus Palermo

Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.

Poeetiliselt nimetatakse saart Trinakriaks, mis tähendab kreeka keeles 'kolmnurkne' ja vihjab saare kujule.[1]

Tänapäeval moodustab Sitsiilia koos lähedalasuvate väikesaartega Sitsiilia maakonna, mis jaguneb 9 provintsiks.

Etna vulkaanist voolav laava 2011. aasta juulis. Foto on tehtud Riposto sadamas.

Sitsiilia külgneb põhjas Türreeni merega, kirdes on ta Messina väinaga eraldatud Apenniini poolsaarest, idas külgneb Joonia merega, edelas on Sitsiilia väinaga (kunagine Aafrika meri) eraldatud Aafrikast.

Saare pindala on 25 662 km². Sellega on ta pindalalt maailma 45. ja Euroopa 7. saar, ühtlasi suurim Vahemeres, edestades pisut Sardiiniat.

Valdav osa saarest on mägine. Kõrgeim mäetipp, Etna vulkaan, on 3350 m kõrge, kõrgus muutub seoses vulkaanilise tegevusega. Sellega on Sitsiilia maailma kõrguselt 14. ja Euroopa kõrgeim saar. Etna on ka üks aktiivseimaid vulkaane maailmas ja see oli tuntud juba antiikajal.

Põhjarannik on mägine, kesk-, lõuna- ja kaguosas on madalamaid mägesid ja kõrgustikke. Sitsiilia on vulkaaniliselt aktiivses regioonis: tuntuim vulkaan Etna, mis ei jää kuigi kaugele suuruselt teisest linnast Cataniast. Kustunud ei ole ka Aeolia saarestikus asuvad Stromboli ja Vulcano. Sitsiiliat katab neli mäestikku: põhjakaldal Messina väinast Torto jõeni kulgev Apenniinide jätk, nn Sitsiilia Apenniinid, lääneosas on teine mäestik, kolmas, nn “väävlikõrgendik”, jääb saare keskossa edelasse ning neljas on kagus Hyblea kõrgendik. Rannikutasandikud on väga viljakad.

Pikimad jõed on Salso, Simeto, Belice ja Dittaino.

Sitsiilia moodustab põhiosa Sitsiilia maakonnast. Sitsiilia ümber on mitu saart ja saarestikku: Lipari saared, Ustica saared, Egadi saared ja Pelagie saared.

Sitsiilia kaks suurimat linna on Palermo ja Catania.

Villa del Casale punane laev põrandamosaiigil.
Sitsiilased traditsioonilistes rõivastes (1873).

Sitsiilia ametlik keel on itaalia keel. Kohalikud räägivad sitsiilia keelt, mis erineb itaalia keelest.

Saare rahvaarv on 5 miljonit. 20. sajandi algul elas Sitsiilias 3,5 miljonit inimest.

 Pikemalt artiklis Sitsiilia ajalugu
  1. "Antiigileksikon", 2. kd, lk 174

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]