Danske Bank

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Danske Bank A/S
Tüüp	börsiettevõte (OMX: DANSKE)
Asutatud	1871
Peakorter	Kopenhaagen, Taani
Võtmeisikud	Ole Andersen (direktorite nõukogu esimees), Thomas F. Borgen (peadirektor)
Valdkonnad	finantsteenused
Käive	43,9 mld DKK (2016) [1]
Puhaskasum	19,9 mld DKK (2016) [1]
Omakapital	omakapitali tootlus 13,1% (2016) [1]
Töötajaid	> 19 000 (2016) [1]

Danske Bank on Taani päritolu panganduskontsern, mille üks haru lõpetas 2019. aastal tegevuse Eestis.^[2]

2011. aastal oli Danske Bank 454. kohal Fortune Global 500 nimekirjas, mis loetleb maailma suurimaid ettevõtteid aastatulu alusel.^[3]

See artikkel vajab ajakohastamist. Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Danske Bank A/S Eesti filiaal kujunes varem Eestis tegutsenud krediidiasutusest, pank kandis varem nimesid Eesti Forekspank (30.06.1992–20.01.1999) ja Optiva Pank (21.09.1999–28.12.2000).^[4] 29. detsembril 2000 nimetati AS Optiva Pank AS Sampo Pangaks.

AS Sampo Pank tegutses Eestis 24. jaanuaril 2001 välja antud krediidiasutuse tegevusloa nr. EP-03PO/1 alusel. AS Sampo Pank ainuaktsionäriks oli Sampo Bank plc. Sampo Panga nimetust kandis ettevõte kuni 15. novembrini 2012 ^[5], sest 1. veebruaril 2007 ostis Danske Bank Group Sampo plc kontserni üksused Soomes ja Baltimaades^[6] ning ka Sampo Liising ja Danske Markets ühendati koos pangaga ühtse kaubamärgi Danske Bank alla. 1999. aastal oli sõlmitud ühinemislepinguga AS Sampo Eesti Varakindlustus liitnud endaga Eesti Varakindlustuse ASi ja Sampo Kindlustuse ASi. AS Sampo Eesti Varakindlustus kannab alates juunist 2009 nimetust AS If P&C Insurance. Sampo finantskontsern Sampo Bank Group^[7] müüdi 4,05 miljardi euro ehk 63,4 miljardi Taani krooni eest. 2. aprillil kiitis Eesti finantsinspektsioon heaks Danske Bank A/S and AS Sampo Pank liitumise 1. juunist 2008^[8].

15. novembrist 2012 kandis Sampo Bank Plc oma Taani emapanga nime, Danske Bank. Filiaal Eestis oli Danske Bank A/S Eesti filiaal. Danske Bank A/S Eesti filiaal tegutses Eestis 12.03.2008 välja antud krediidiasutuse tegevusloa nr. 4.1-1/20 alusel^[9].

Eestis oli Danske Bankil 2012. aasta novembris üle 500 töötaja, enam kui 110 000 era- ja 20 000 äriklienti.^[6], peakontor Narva maantee 11 Tallinnas ning 13 harukontorit Eestis (sh Kristiine kontor, Kuressaare kontor, Rocca al Mare kontor, Pärnu kontor Hommiku tänav 1) ning tema esinduskontor Venemaal. Sampo Panga Gruppi kuulus ka AS Sampo Varahaldus, AS Sampo Liising, AS Sampo Kinnisvara.

2016. aastal müüs pank oma jaepanganduse ärid Leedus ja Lätis Swedbankile ning pani müüki Eesti jaepanganduse äri.^[10] Samal aastal läksid müügiks ka Danske Banki pensionifondid. Danske Banki varahaldusettevõtte Danske Capital AS-i aktsiad omandas LHV Pangale kuuluv AS LHV Varahaldus.^[10]

AS Sampo Panga juhatuse esimees 1998^[11]–2006^[12] oli Härmo Värk. Aastatel 2006–2015 oli (aastani 2012 AS Sampo Panga tegevjuht) Danske Banki Eesti filiaali juhatuse esimees Aivar Rehe, 2015–2018 oli Danske Banki Eesti haru tegevjuht ja Balti panganduse juht on Ivar Pae.^[13]

19. veebruaril 2019 tegi Eesti Finantsinspektsiooni juhatus Taani panganduskontsernile Danske Bank ettekirjutuse^[9], millega keelas panga filiaali tegevuse Eestis. Finantsinspektsioon rõhutas, et Danske rikkus Eestis tegutsedes aastaid rahapesu tõkestamise vastaseid regulatsioone, lastes kõrge rahapesuriskiga klientidel teha panga vahendusel kahtlasi tehinguid. Lisaks eksitas pank Eesti riigiasutusi, esitades neile puudulikku teavet ning seeläbi tegelikult takistas tegevust^[14]. Pangal on Eestis 2018. aasta lõpu seisuga ligi 14 700 hoiustajast klienti ning 12 300 laenuklienti. Danske Bank A/S alustas Eesti filiaali likvideerimist 1. oktoobrist 2019^[15].

 Pikemalt artiklis Danske Banki rahapesuskandaal

Finantsinspektsioon viis 2014. aastal Danske panga Eesti filiaalis läbi ulatusliku kohapealse kontrolli. Selle tulemusena tehti Danske Bank A/S Eesti filiaalile 15. juulil 2015 ettekirjutus, millega nõuti tuvastatud rikkumiste lõpetamist ning kohustati panka viima oma tegevus kooskõlla krediidiasutuste seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega. Lisaks kohustas Finantsinspektsioon krediidiasutust muutma oma protseduurireegleid, tuvastama nõuetekohaselt kliendiga sõlmitud ärisuhte eesmärk ja olemus, rakendama piisavaid meetmeid klientide tegevuse jälgimisel ning tagama muude rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustuste kohane täitmine. Danske Bank A/S Eesti filiaal võttis tarvitusele meetmed tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.^[16]

2017. aasta märtsis avaldas rahvusvaheline ajakirjanike rühm koostöös Venemaa ajalehega Novaja Gazeta oma kolm aastat kestnud uurimistöö tulemused selle kohta, kuidas rahvusvahelised pangad osalesid 20,8 miljardi USA dollari väärtuses Venemaa päritolu raha pesemises. Eesti pankade kaudu pesti ajavahemikul 2011–2014^[17] 1,6 miljardit dollarit, millest suurem osa liikus läbi Danske panga Eesti filiaali.^[18] 2023. aastal algas kohtupidamine Danske Banki Eesti filiaali privaat- ja välispangandusosakonna kuue töötaja üle, keda Riigiprokuratuur süüdistab vähemalt 1,6 miljardi USA dollari ja rohkem kui 6 miljoni euro väärtuses rahapesuteenuste osutamises. Süüdistatavate, Aserbaidžaani Laundromati^[19], Moldova rahapesuskeem, jt^[20] rahapesuskeemidega^[21][22] seotud kuriteod toimusid aastatel 2005–2016^[23].

Danske Banki nõukogu liige teatas 2017. aastal, et kuna Venemaa musta raha pesti ka nende panga kaudu, on Eestis kasutusele võetud kontrollsüsteemid ning määratud kohapeal tööle uus juhtkond. 2015. aastal lahkus Danske Banki Eesti filiaali juhi kohalt ootamatult Aivar Rehe,^[17] kes oli panga Eesti haru juhtinud alates 2006. aasta algusest (2006–2012 Sampo panga tegevjuhina kuni ülevõtmiseni Danske poolt)^[24].

2018. aasta 19. septembril avaldatud panga sisejuurdluse aruande järgi liigutasid aastatel 2007–2015 15 000 mitteresidenti läbi panga Eesti haru 9,5 miljoni tehinguga 200 miljardit eurot. Sisejuurdlus ei suutnud kindlaks teha, kui suur osa sellest võis rahapesu olla.^[25] Samal päeval teatas panga tegevjuht Thomas Borgen tagasiastumisest. Borgen vastutas aastatel 2009–2012 Danske panga rahvusvahelise panganduse ja sealhulgas Eesti filiaali tegevuse eest.^[26] Aruande järgi ei olnud panga Eesti filiaali kontrollisüsteemid piisavad, kahtlastest tehingutest teavitamine oli puudulik ja Eesti haru juhtkond tegeles rahapesu tõkestamisega liiga loiult. Pangagrupi tasandil leiti, et Danske kontrollsüsteemid ei olnud piisavalt põhjalikud ning kahtlustele reageeriti liiga aeglaselt.^[25]

13.12.2022 teavitas USA justiitsministeerium, et Taani suurim pank Danske Bank tunnistas end läbi Eesti filiaali toimunud pangapettuses süüdi ja nõustus kokkuleppega maksma kaks miljardit dollarit. Pank tunnistas avalduses, et pettis aastatel 2008–2016 USA panku. Selle käigus teenindas panga Eesti haru mitteresidente, kes olid pärit ka Venemaalt^[27].

• Danske Banki Eesti haru koduleht
• "Sampo pank kannab tänasest nime Danske Bank" Delfi, 15. november 2012
• "PILTUUDIS: hüvasti, Sampo Pank!" Õhtuleht, 15. november 2012
• "Sampost Danskeks saamine läks maksma 500 000 eurot" Postimees, 15.11.2012
• "Danske Banki Eesti haru oli rahapesijatele ja terroristidele liiga avatud" Eesti Päevaleht, 28. märts 2016
• "Danske Bank tunnistas end Eestis toimunud rahapesus süüdi" ERR, 13. detsember 2022

Kopenhaageni börsi indeksi C20 ettevõtted

A.P. Møller-Mærsk – Carlsberg – Chr. Hansen – Coloplast – Danske Bank – DSV – FLSmidth & Co. – GN Store Nord – Lundbeck – NKT Holding – Nordea – Novo Nordisk – Novozymes – Pandora – TDC – Topdanmark – Tryg – Vestas Wind Systems – William Demant

(detsember 2012)