Salzburgi hertsogkond
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2016) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (November 2016) |
|
Herzogtum Salzburg 1849–1918 | |
  Lipp
Vapp
| |
 Salzburgi hertsogkond Austria-Ungaris | |
| Valitsusvorm | vasallhertsogkond |
|---|---|
| Osa | Austria keisririigi ja hiljem Austria-Ungari kroonimaa |
| Pealinn | Salzburg |
Salzburgi hertsogkond (saksa: Herzogtum Salzburg) oli aastatel 1849 kuni 1918 Austria keisririigi ja Austria-Ungari Tsisleitaania kroonimaa. Selle pealinn oli Salzburg, teised linnad hertsogkonnas olid Zell am See ja Gastein.
Salzburgi peapiiskopkond ilmalikustati aastal 1803 kui Salzburgi kuurvürstkond, kuid lühiealine vürstkond annekteeriti Austria keisririigi poolt aastal 1805. Pärast Napoleoni sõdu hallati Salzburgi territooriumi Linzist kui Salzachi departemangu Ülem-Austrias.
1809. aasta Schönbrunni rahuga sai Salzburg Prantsusmaa omaks ja anti aastal 1810 Baieri kuningriigile, kus sellest moodustati Salzachkreis. Pärast Pariisi rahu läks see aastal 1816 tagasi Austriale (Müncheni leping), välja arvatud Salzburgi Salzachi jõe vasakkalda osa, niinimetatud Rupertiwinkel, mis nagu Berchtesgadengi jäi Baierile.
Pärast 1848. aasta revolutsioone Austria keisririigis eraldati Salzburgi territoorium Ülem-Austriast ja sellest sai aastal 1849 uus kroonimaa Salzburgi hertsogkond. Sellest sai aastal 1867 Austria-Ungari osa.
Habsburgide langusega aastal 1918 sai hertsogkonna järglaseks Salzburgi liidumaa, esmalt Saksa-Austria ja siis Esimese Austria vabariigi osa.