Metsatundra

See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2021) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Metsatundra
Metsatundra Norilski ümbruses
Pindala	umbes 3% maapinnast
Ökoloogiline seisund	~ 55 % kõnnumaa < 25 % enamasti looduslähedane > 20 % inimtekkeline
Maakasutus	paikne karjakasvatus, metsandus
Bioloogiline mitmekesisus	madal (1300−1700 liiki ha kohta)
Biomass	madal (70–90 t / ha kuivainet)
Loodus- ja maastikukaitsealad (ainult IUCN, RP, UNM ja PP)	Andreafsky (CAN) 5261 km² Sand Lakes (CAN) 8310 km² Vindelfjällen (SWE) 5600 km² Momskiy (RUS) 21 756 km² Kronotski (RUS) 11 421 km²
Metsatundra: kliimadiagrammid
Päikesekiirgus	< 800–1100 kWh/m²/a (tsooni peale)[1]
Temperatuur	Külmem kuu: −10 kuni alla −30 °C Aastane keskmine: −10 kuni 5 °C Soojem kuu: üle 0 kuni üle 15°C
Aastane sademete hulk	200−800 mm (6−8 kuud lund)
Vegetatsiooniperiood	90−150 päeva

Metsatundra on lähisarktiline bioom, mille ulatuses vahelduvad hõrendikud ja puhmas- või tüüpilise tundraga. Metsatundra on iseloomulik metsatundravöötmele.

Metsatundra on üleminekuala boreaalsest okasmetsast (taiga) puudeta tundrale. Metsatundra lõunaosas on ülekaalus metsad, kus ilmnevad lagedad künkad ja nõlvad, eriti kõrgemates kohtades^[2]. Põhja poole liikudes suureneb avatud alade osakaal ning sellepärast metsade pindala ja tihedus väheneb. Metsa põhjaosas kasvavad puud hõredamini, kas üksi või väikestes gruppides. Selle riba suur ulatus, muutuv topograafia, kliima, pinna ja hüdroloogilised tingimused põhjustavad taimestikus erinevusi. Riba laius on varieeruv ja ulatub 20-200 km.^[3]

Metsatundra ulatub põhjapoolkeras Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Metsatundravöötme piirid on väga hägused ja varieeruvad. Euraasias ulatub metsatundra Põhja-Soomest Aasia idarannikuni. Põhja-Ameerikas esineb metsatundra Alaska ja Kanada põhjaosas.^[2]

Lõunapoolkeral, kuna boreaalseid okaspuumetsi ei moodustu, ei saa eristata metsatundrat.^[2]

Euroopa ja Põhja-Ameerika metsatundrat mõjutab tugevam merekliima (kõrgem õhuniiskus), mis õigustab suurt hulka lehtpuuliike. Mida kaugemale Aasia idaosast, seda enam mõjutab metsatundra piirkonda mandrikliima (madalam õhuniiskus, suurem erinevus suve ja talve keskmiste õhutemperatuuride vahel) ning puude hulgas domineerivad kuusk ja lehis. Juulis registreeritakse õhutemperatuuri tõus metsatundras +14°C-ni. Talvel kõiguvad metsatundras näitajad vahemikus -10 kuni -38°С. Metsatundras püsib temperatuur üle 0°C 5-6 kuud aastas. Igikelts esineb terves piirkonnas^[2]. Lisaks leidub seal gleihorisonti ja turbamuldi.^[3]

Metsatundra sood on rikka turbaga, täis ravimtaimi ning loomaliikide koosseis on üsna mitmekesine. Paljud pesitsuslinnud ja jahiloomad moodustavad rikkaliku jahimaa. Faunat esindavad: pruunkaru, ahm, nirk, põhjapõdrad, polaarrebased, raba- ja polaarpüüd, lumekakud ja erinevad veerändlinnud. Jääkarude ja veelindude arv muutub väiksemaks. Loomamaailma tavaliste esindajate hulgas esineb kärp, valgejänes, rebane, lemming, jääkaru, saarmas, lõunapoolsetes piirkondades esineb ka orav. Siin jääb talvituma kakskümmend linnuliiki.

Metsatundra vähekallutatud tasandikku iseloomustab tundra ja metsa taimestik: ilmudes üksikute kõverate ja kännupuudena, lõuna pool sulandub see kogukondadeks.

Metsatundra mitmetasandiline taimestik ühendab puid ja põõsaid. Põhja-Ameerika idaosas kasvavad vaevakased ja polaarpaju peale ka must ja kanada kuusk, aga lääneosas palsaminulg; Koola poolsaarel arukask; ida pool Uurali mäestikuni kuusk; Lääne-Siberis kuusk ja siberi lehis; Putorana platoost ida pool dauuria lehis ja betula exilis; Leena jõest Cajanderi lehis, betula exilis ja põõsaslepp ning Kolõma jõest ida pool kasvab nendega koos kääbus-seedermänd.

Põlisrahvad elavad endiselt looduse läheduses, peaaegu inimtühjas metsatundras, mille elu on alati kujundanud nende riigi eripära ja mis sõltuvad endiselt oma esivanemate kodumaa suurest puutumatusest ökoloogilistest tingimustest. See ei tohiks aga varjata tõsiasja, et seal elavate inimeste algupärane looduslähedane eluviis on aja jooksul muutunud. Traditsioonide säilitamiseks või taaselustamiseks on palju lootusrikkaid lähenemisviise. Enamasti viitab see keelele, materiaalsele kultuurile, kommetele või religioonile. Ainult üksikjuhtudel on neil jõupingutustel kultuurilis-ökoloogiline taust, et edendada metsatundras traditsiooniliste majanduslike meetodite säilimist.^[4][5][6]

Euraasia metsatundra (läänest itta) olulisemad etnilised rühmad on Fennoskandia langenud aladele saamid, neenetsid, dolgaanid, evengid, eveenid, korjakid ja itelmeenid.^[7] Etnilistest gruppidest mainitud on dolgaanid ainsad, kes enamasti metsatundras elavad. Kõik grupid olid enamasti põhjapõdra-nomaadid. Isegi tänapäeval mängib enamikus nimetatud gruppides põhjapõdrakasvatus enam-vähem olulist rolli.

• Georg Grabherr, "Maa ökosüsteemide atlas". Ulmer-Verlag, Stuttgart 1997; ISBN 3-8001-3489-6
• Richard Pott, "Üldine geobotaanika". Springer-Lehrbuch, Berlin 1986,ISBN 3-540-23058-0, lk 353–398
• Jürgen Schultz:, "Ökotsoonide käsiraamat". Ulmer-Verlag, Stuttgart 2000, ISBN 3-8252-8200-7,lk 201–204