Meä keel

Meä keel (meänkieli 'meie keel') on läänemeresoome keel, mida räägitakse Rootsi põhjaosas. Meä keel pärineb põhjasoome (peräpohja) murdest ning seda kõneldakse Põhja-Rootsis Torniojoki piirkonnas. Meä keelt räägib umbes 40 000 – 70 000 inimest, kellest umbes 20 000 kõneleb seda kodukeelena.^[1] Meä keel on 2000. aastast tunnistatud Rootsis ametlikuks vähemuskeeleks ning seda õpetatakse ka soovijatele koolis.^[1]^[2]

Meä keel tekkis nendest soome murretest, mida on juba keskajast peale räägitud praeguses Põhja-Rootsis. 1809. aastal vallutas Venemaa Rootsi käest Soome ning riigipiir kahe riigi vahele tõmmati mööda Tornio jõge. Tõmmatud riigipiir jagas tollase põhjasoome murdeala kaheks, millest osa jäi tänapäeva Rootsi territooriumile. Läänepoolne põhjasoome murrak saigi aluseks meä keelele.^[1] Meä keelel puuduvad 19.–20. sajandil soome keelt mõjutanud muutused ja uuemad soome mõjud. See-eest sisaldab see keel mitmeid laensõnu rootsi keelest ja kohati on isegi grammatikat üle võetud.^[3]

Meä keel on arusaadav soome keele rääkijale, kuid seda peetakse poliitilistel ja ajaloolistel põhjustel Rootsi vähemuskeeleks.^[viide?] Mitmed sõnad sarnanevad või on identsed eesti keele sõnadega, aga puuduvad või on teise tähendusega soome keeles.^[viide?]

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Kristiina Praakli (06.11.2018). "SOOME-UGRI VÄHEMUSKEELTE ELUJÕUST". Horisont.
↑ Aili Künstler. "Kas meä- ja kveeni keelel on lootust?". Sirp, 18.10.2013.
↑ "Meälased". Fenno-Ugria. Vaadatud 08.02.2022.

[:0-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Kristiina Praakli (06.11.2018). "SOOME-UGRI VÄHEMUSKEELTE ELUJÕUST". Horisont.

[2] Aili Künstler. "Kas meä- ja kveeni keelel on lootust?". Sirp, 18.10.2013.

[3] "Meälased". Fenno-Ugria. Vaadatud 08.02.2022.

[1]

[2]

[3]

v r Uurali keeled ja murded
ugri keeled	handi keel • mansi keel • ungari keel
permi keeled	komi keel (permikomi keel, jazva murre) • udmurdi keel (bessermani murre)
mari keeled	niidumari keel • mäemari keel (loodemari murre)
mordva keeled	ersa keel • mokša keel
saami keeled	Akkala saami keel † • Inari saami keel • Kemi saami keel † • Kildini saami keel • koltasaami keel • turjasaami keel • Lule saami keel • lõunasaami keel • Pite saami keel • põhjasaami keel • Ume saami keel
läänemeresoome keeled	eesti keel (mulgi keel, setu keel, tartu keel, võru keel) • isuri keel • karjala keel (livviko ehk Aunuse karjala keel, lüüdi keel) • liivi keel • soome keel (kveeni keel, meä keel) • vadja keel (kreevini keel) • vepsa keel
samojeedi keeled	neenetsi keel (tundraneenetsi keel • metsaneenetsi keel) • eenetsi keel • nganassaani keel • sölkupi keel • kamassi keel † • matori keel † (koibali keel †) • juratsi keel †
kindla klassifikatsioonita keeled	meštšera keel † • muromi keel † • merja keel † • tšuudi keel † •