Maija Plissetskaja

See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2019) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Maija Mihhailovna Plissetskaja (vene keeles Майя Михайловна Плисецкая; 20. november 1925 Moskva – 2. mai 2015 München) oli juudi päritolu Vene balletitantsija, keda on sageli nimetatud oma aja suurimaks baleriiniks.

1943. aastal lõpetas ta Moskva koreograafiakooli.

Kohe pärast seda sai temast priimabaleriin, mis on algaja baleriini kohta haruldane. Tema punased juuksed ja silmapaistev välimus tegid temast glamuurse kuju. Tema pikad ja nõtked käed olid tollal ainulaadsed, samuti oli ta tuntud oma hea hüppevõime, ekstreemselt painduva kaela, tehniliselt tugeva tantsu ja karisma poolest. Plissetskaja üks kuulsamaid rolle oli surev luik Camille Saint-Saënsi tsükli "Loomade karneval" põhjal tehtud balletis.

Plissetskaja oli baleriine, kes pälvis prima ballerina assoluta austava nimetuse.

• Pjotr Tšaikovski "Luikede järv" Odette-Ottilie
• Tšaikovski "Uinuv kaunitar"
• Aleksander Krein "Laurencia" (Laurencia)
• Camille Saint-Saëns "Loomade karneval"

• Vene NFSV teeneline kunstnik (1951)
• Vene NFSV rahvakunstnik (1956)
• NSV Liidu rahvakunstnik (1959)
• Lenini preemia (1964)
• Kolm Lenini ordenit (1967, 1976, 1985)
• Sotsialistliku töö kangelane (1985)
• Prantsuse Auleegioni orden (1986)
• Preemia "Venemaa rahvuslik uhkus" (2003)
• Ordeni Teenete eest Isamaa ees kõigi nelja järgu kavaler (1995, 2000, 2005 ja 2010)
• Balti Täht (2013) 

Plissetskaja oli abielus helilooja Rodion Štšedriniga. Elu viimastel kümnenditel elas peamiselt Münchenis ning vahel ka abikaasa kodumaal Leedus Trakais.

• Maia Plissetskaja. Mina, Maia Plissetskaja ... ; (tõlge vene keelest: Jüri Ojamaa, Maris Makko; eessõna: Urmas Ott). Tallinn : SE&JS, 1997.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Maija Plissetskaja

• Plissetskaja tantsib ka oma 75. juubelil, Eesti Päevaleht, 21. november 2000
• Iginoor Plissetskaja tähistas 80 aasta juubelit tantsuga, Õhtuleht, 23. november 2005
• Suri kaasaja suurimaid balletilegende Maia Plissetskaja, Delfi, 2. mai 2015