Max Beckmann

Max Carl Friedrich Beckmann (12. veebruar 1884 Leipzig – 28. detsember 1950 New York) oli saksa ekspressionistlik maalikunstnik, skulptor, graafik ja kirjanik.

Beckmann õppis Weimaris ja Berliinis. Ekspressionistlikku käsitluslaadi asus ta viljelema pärast I maailmasõjas osalemist. Pärast 1930. aastat viibis ta korduvalt Pariisis, kus tutvus Picasso, Henri Matisse'i ja Georges Braque'iga. Kui natsionaalsotsalistid ta "mandunud" kunstnikuks kuulutasid, emigreerus Beckmann esmalt Hollandisse ja 1947. aastal USAsse. Seal töötas ta mitmes kunstikoolis õppejõuna.

Beckmanni müstilise loomingu võtmeks on terav ühiskonnakriitika ühendatuna autobiograafiliste ja mütoloogiliste elementidega.

Tuntumad teosed: "Öö" (1918–19), "Põrgu" (1919), "Ärasõit" (1932–33), "Püha Antoniuse kiusatus" (1936), "Odysseus ja Kalypso (1943), "Apokalüpsis" (1943) ja "Argonaudid" (1950).

• Max Beckmann papers, 1904–1974, Smithsonian Institution Archives of American Art