Lincolni katedraal

Lincolni katedraal (inglise Lincoln's Cathedral) on gooti stiilis anglikaani katedraal Inglismaal Lincolnis. Lincolni katedraal on Lincolni piiskopkonna peakirik.

Lincolni piiskopkonna lõi esimene normanni päritolu Dorchesteri piiskop Remigius de Fécamp. Lincolni piiskopkond asendas varasema Dorchesteri piiskopkonna. See piiskopkond oli Inglismaa suurim, ulatudes Thamesi jõest Humberi laheni. Piiskopkonna keskus Dorchester seevastu asus selle ühes servas tänapäeva Oxfordshire'is, mis tekitas transpordiprobleeme. Fécamp viis piiskopi asupaiga Lincolni, mis asus piiskopkonna keskel, muutes sellega Dorchesteri piiskopkonna Lincolni piiskopkonnaks. Ta käskis ka kohe Lincolni katedraali ehitama hakata. Piiskop suri 7. mail 1092, kaks päeva enne katedraali sisseõnnistamist, ja oli esimene, kes sellesse katedraali maeti. Tema hauaplaat on tänapäevalgi katedraalis näha.

Esialgu oli katedraali katus puust. 1141 hävis see tulekahjus. Kolmas piiskop Alexander laskis katedraali taastada ja seda laiendada. 1185 hävis katedraal maavärinas. Seepeale määrati uus, seitsmes piiskop Hugh of Avalon, kes alustas katedraali ulatuslikku taastamist ja laiendust. Tema eestvõttel rajati katedraal enam-vähem tänapäevani säilinud kujul. Hugh suri 1200 ja kuulutati aastal 1220 pühakuks Lincolni püha Hugh' nime all.

Katedraal on gooti stiilis. Ta on põrandapindalalt Suurbritannia suuruselt kolmas katedraal: 148 meetrit pikk ja 83 meetrit lai. Tänapäeval on katedraalil kell Great Tom of Lincoln, mis lööb igal veerandtunnil, aga see paigaldati alles 19. sajandil. Kokku on katedraali edelatornis 13 kella, kirdetornis 2 kella ja kesktornis 5 kella, sealhulgas Great Tom.

Aastail 1300–1549 oli Lincolni katedraal maailma kõrgeim ehitis, mil ta keskmine torn oli arvatavalt 160 m kõrgune, möödudes sellega Cheopsi püramiidist. 1549. aastal varises kõrgeim tornikiiver ja seda enam sellisel kõrgusel ei taastatud. Maailma kõrgemaiks ehitiseks sai seejärel Oleviste kirik Tallinnas.

31. juulil 1255 läks Lincolnis kaduma kaheksa-aastane poiss Hugh, kelle surnukeha leiti 29. augustil kaevust ja kelle surmapäevaks hinnati 27. august. Tema surmas süüdistatuna vahistati umbes 90 kohalikku juuti, neist 18 mõisteti surma rituaalmõrva eest ja hukati. Mõned kuud varem oli kuningas Henry III võtnud vastu seaduse, mis lubas tal konfiskeerida kuriteos süüdi mõistetud juutide vara, mistõttu tema huvides oli paljude rikaste juutide süüdimõistmine. Sellest juhtumist sai Lincolni katedraal palju kasu, sest seda poissi hakati kutsuma Väikeseks Pühaks Hugh'ks, temaga seostati mitmesuguseid imesid ja Lincolni hakkasid tema pärast tulema palverändurid. Hugh' 700. surma-aastapäeval paigaldati Lincolni katedraali selle sündmuse mälestustahvel, aga 20. sajandil on Väikese Püha Hugh' kultus praktiliselt lõppenud.

• Kõrgeimate kirikute loend