Lamekatus
Lamekatus on katus, mille kalle on 10° ja väiksem. Lamekatuse kandeelemendiks on rõhtne või veidi kaldu alustarind.
Katusekatte alus
[muuda | muuda lähteteksti]Alus peab andma katusekattele vajaliku toe lumest, tuulest ja liiklusest põhjustatud koormuse talumiseks. Aluse külge peab olema võimalik kinnitada katusekatet nii, et tuuletõste ei mõjutaks katet ja et katusekatte ei saaks nihkuda. Katusetarind ei või sisaldada aineid, mis mõjuksid eraldi või koos veega katusekattele kahjustavalt.
Katusekate
[muuda | muuda lähteteksti]Modifitseeritud bituumenist rullmaterjalid on levinuimad lamekatuste katted. Bituumenist katusekatted sisaldavad elastomeerseid või plastomeerseid aineid, mis on elastsed ning UV-kiirguse kaitseks kaetud kiltkivipuistega. Seda materjali saab katusele kinnitada ühe-, kahe- või kolmekihiliselt. Ühekihilised katusekatted on kõrgete füüsikaliste omadustega, elastsed, pika elueaga ning omavad kindlat ja garanteeritud kvaliteeti. Mitmekihiline katusekate saavutatakse sellega, et asetatakse ühekihilist materjali mitu korda. On väga oluline, et katusekate tagaks hüdroisolatsioonikihi, mis talub vähemalt 1,0 kPa suurust veesurvet. Tänapäeval esineb ka muru ja kasvava taimestikuga katuseid.
Lamekatuste liigitamine konstruktsiooni järgi
[muuda | muuda lähteteksti]Liigitusse kuuluvad soojustamata ja soojustatud katused; tuulutusega ja tuulutuseta katuslaed; suletud katuslaed; tarindsoojustusega katuslaed; pööratud katuslaed ja käidavad katused.
Soojustamata katused
[muuda | muuda lähteteksti]Katusealuse ruumi temperatuur ja niiskus peab olema selline, et katuse aluspinnale ei tekiks tarindeid kahjustavat kondensatsioonivett. Kondensatsioonivee teket saab vältida katusealuse ruumi õhutuulutusega.
Tarindsoojustusega katused
[muuda | muuda lähteteksti]Soojustuskiht peab tagama katuslae soojapidavuse ning rahuldama muud tehnilisid tingimused, sõltuvalt katuslae konstruktsioonist ja kasutusviisist. Eelistatavalt tuleb kasutada tuulutatavaid katuslagesid, et vältida kondensatsioonivee tekkimist.
Pööratud katuslaed
[muuda | muuda lähteteksti]Pööratud katuslaes paikneb hüdroisolatsioonikiht soojustuskihi all, olles ühtlasi ka aurutõkkeks. Soojustuskiht peab olema kaetud kaitsekihiga. Kaitsekiht võib olla monoliitbetoonist, betoon- või keraamilistest plaatidest, asfaltbetoonist, kivipuistest või esineda murupinnana.
Tuulutuseta katuslaed
[muuda | muuda lähteteksti]Tuulutuseta lamekatus ei ole vastupidav ja laguneb kiiresti. Tuulutuse tegemine teeb lamekatuse ehitamise keerukaks ja kalliks. Kui katus on tuulutuseta,siis tekkib ohtlik kondensatsioonivesi, mille, tulemusena väheneb soojustusmaterjali soojapidavus. Kui niiskust tekkib liiga palju, imbub see läbi lae ning rikub maja siseviimistluse.
Tuulutusega katuslaed
[muuda | muuda lähteteksti]Tuulutatavas katuslaes on soojustuskihi ja katusekatte vahel tuulutusruum, mille kaudu eemaldatakse katusekatte alla sattunud niiskus. Tuulutusruum ühendatakse räästas olevate tuulutusavade või -piludega. Kui tuulutustee pikkus on üle 10 m või tuulutusteel on takistusi, peab rakendama abinõusid.
Suletud katuslaed
[muuda | muuda lähteteksti]Suletud katuslaes on soojustuskiht paigutatud aluskonstruktsiooni ja katusekatte vahele ilma tuulutusvaheta. Soojustuskihi alla tuleb kindlasti paigaldada auruisolatsioon.Niiskuse väljajuhtimiseks tuleb rajada räästatuulutus või tuulutuskorstnad, mille arv, asukoht ja mõõtmed tuleb määrata projekteerimise käigus.
Tarindsoojustusega katuslaed
[muuda | muuda lähteteksti]Tarindsoojustusega katuslagedes on kandetarind ühtlasi soojustuskihiks. Seda tüüpi katuslage võib lugeda suletud katuslae erikujuks, kus reeglina puudub aurutõke. Selle tulemusena saab niiskus tarindist eemalduda ruumi suunas. Sellist lahendust ei tohi kasutada niiskete ruumide puhul. Põhilisteks soojustuselementideks on gaasbetoon-, kergbetoon- või mitmekihilised paneelid.
Käidavad katused
[muuda | muuda lähteteksti]Katused, kus on ette nähtud inimeste või sõidukite liiklus (terrassid, rõdud, õuealad). Liikluspindadel peab olema kattekiht, mis tagab all paiknevale soojustus- ja hüdroisolatsioonikihile vajaliku kaitse mehaaniliste mõjutuste vastu .Nende katuste veeäravool toimub tavaliselt sisemise veeäravoolusüsteemi abil.
Vee äravool
[muuda | muuda lähteteksti]Vee ärajooksu parandamiseks tuleb katusele anda väike kalle. Kui katuse kalle on väiksem kui 2,50, peab kasutama tavalisest kvaliteetsemaid materjale ning katusekate peab olema kahekihiline. Sisemise äravoolu korral juhitakse vesi torude kaudu läbi hoone. Selleks, et katusematerjal päikese käes liigselt ei kuumeneks, kaetakse see heleda värviga või ühtlase jämedateralise kruusa kihiga.