Lahkamine

Lahang ehk autopsia ehk obduktsioon ehk nekropsia (ka lahkamine, koolnuvaatlus) (obductio, autopsia) on loomade kehaelundite surmajärgne kirurgiline laiba uuring.^[1]

Lahang on soovitatav teha teatud aja jooksul pärast indiviidi surma.

Eristatakse kliinilist (surmapõhjuse ja surmaga lõppenud haiguse korral) ja kohtumeditsiinilist lahangut (kui surmaga võidakse seostada kuritegu, õnnetust, enesetappu, mürgistust, kutsehaigust või ravimenetlust jt).

Surnud inimese kehaelundite uuringuid võib teha arst-patoloog. Lahkamise eesmärgiks on tänapäeval peamiselt surma põhjuse täpsem väljaselgitamine.

Lahkamist kasutatakse laialdaselt kohtumeditsiinis.

Loomulikul teel, haiguse või ka õnnetusjuhtumi tagajärjel surnud loomi lahkab tavaliselt veterinaar.

 Pikemalt artiklis Korjus

Surnud hiire lahang peab toimuma võimalikult kiiresti pärast hiire surma (erinevad põhjused ja kohad ning temperatuurid).

Hiire surnukehas hakkavad surmajärgse autolüüsi protsessid toimuma üsna kiiresti pärast koolnukangestuse kadumist. Lühikese ajaga lüüsuvad mitmed elundid (omas tempos), alustades siseelunditest, lüüsuvad neerupealised, seedekulgla katteepiteel ja luuüdi, maks, põrn ja neerud, järgnevad süda, skeletilihased, sidekude, nahk ja luud.^[2]

• anatoomia
• digitaalne lahang

• Urmas Oja, Siim Lõvi, VIDEO: Digi-lahkamine loob inimesest täiusliku mudeli, keha kordagi lõikamata!, 22. september 2011, veebiversioon (vaadatud 19.12.2014)
• Tarmo Õuemaa, Emahundi lahkamine näitas, et Läänemaal elab veel 4-5 koerhunti, 7. märts 2014, veebiversioon (vaadatud 19.12.2014)