José Martí

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2018) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

José Martí (José Julián Martí; 28. jaanuar 1853 Havanna – 19. mai 1895 Dos Rios) oli Kuuba luuletaja, esseist ja märter, kellest sai Kuuba iseseisvumissümbol.

Ta lõi ja korraldas Kuuba vabadusliikumise ja suri lahinguväljal selle eest võideldes.^[1]

José Martí sündis vaeses Hispaania immigrantide peres. Ta oli pere vanim laps ja ainus poeg, aga tal oli seitse nooremat õde.^[2][3] Ka koolis käis ta Havannas.^[1] Juba lapsena oli ta andekas kunstnik. Teismeeas õppis Martí kunstnike ja skulptorite koolis. Sel ajal leidis ta enda jaoks kirjutamise.^[3] 16. eluaastaks oli ta luuletusi ilmunud juba mitmes ajalehes. 1869. aastal asutas ta oma esimese ajakirja, La Patri Libre (Vaba Isamaa).^[1][2][3]

Kuuba Kümneaastase sõja ajal (1868–1878) hoidis Martí patriootide poolele. 1869. aastal tõi tema patriootlik luule talle esimest korda suuremaid probleeme: ta mõisteti süüdi riigireetmises ja saadeti kuueks kuuks sunnitöölaagrisse. Martí sai vabaks pärast esimest kuud, aga saadeti Kuubalt välja Hispaaniasse.^[1][3]

Hispaanias jätkas Martí õpinguid Madridi ja Zaragoza ülikoolides.^[2] Ta lõpetas ülikooli õigusteaduste erialal, olles spetsialiseerunud tsiviilõigustele, ning sai doktorikraadi filosoofias ja humanitaarainetes.^[3][4] Hispaanias jätkas ta ka kirjutamist. Enamasti kirjutas ta poliitilisi esseid Kuuba halvenevast seisukorrast.^[1][3] Seal valmis "El presidio politico en cuba", mis kritiseeris Kuuba vanglaid.^[2]

Aastal 1875 läks Martí Mehhikosse, kus hakkas taas oma perega koos elama ning tegutses kirjaniku ja tõlgina. Aastal 1877 külastas Martí varjunime all Kuubat, veetes seal vähem kui kuu. Kuubalt lahkudes suundus ta Guatemalasse, kus töötas kirjandusprofessorina. Ta abiellus samal aastal Carmen Zayas Bazániga. Aastal 1878 lahkus ta koos abikaasaga Guatemalast ja asus taas elama Kuubale. Seal sündis ka poeg José Martí Zayas Bazán.^[5]

1897. aasta septembris pagendati Martí uuesti Hispaaniasse, sest teda kahtlustati mässuliste toetamises. Sealt lahkus kiiresti ja aastatel 1880–1895 elas ta New Yorgis. Tema abikaasa ja poeg jäid aga Kuubale ning külastasid 1880. aastatel New Yorki vaid kolmel korral. José Martí poega kasvatati aga hispaaniameelsena, mis kurvastas teda.^[5] USAs tegutses ta kirjanikuna ja kavandas Kuuba iseseisvussõda. Ettevalmistused jõudsid lõpule aastaks 1895, mil ta naasis Kuubale.^[2] José Martí sai surma 19. mail, oma esimeses lahingus, olles 42-aastane.^[5]

Martí suutis end elatada kirjutamise ja õpetajatööga. Ta kirjutas esseid, artikleid, luulet, näidendeid, kirju ja novelle. Tuntud on tema esseed ja uurimistööd järgi^[6], kus ta kirjeldas oma poliitilisi vaateid. Ta kirjutas ka palju sündmustest Kuubal ja sealsetest inimestest. Oma esimese poliitilise essee kirjutas ta pärast Kuubalt Hispaaniasse jõudmist, selle nimi oli "El Presidio Político en Cuba".^[4] Oma artiklites analüüsis ta Lõuna-Ameerika, Euroopa ja USA majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist olukorda.^[6] Luuletajana oli ta tuntud oma isikliku proosa ja petlikult lihtsate, kuid siiraste värsside poolest, mille teemaks oli tihti vaba ja ühendatud Ameerika.^[1] Tema esimene avalikult ilmunud luuletus "Abdala" (1869) oli poliitilise sisuga austusavaldus Kuuba revolutsionääridele.^[4]

New Yorgis kirjutas Martí USA ja Ladina-Ameerika ajalehtedele. Ta kiitis USA energilisust ja tööstust.^[2] Samal ajal kritiseeris ta selle rassistliku ühiskonna korraldust ja näitas välja oma lugupidamatust ameeriklastesse. Ta pooldas rassidevahelist võrdsust ja lootis, et Kuuba revolutsioonis on kõikide rasside esindajad teineteise kõrval.^[5] Ta leidis, et liigne sõltuvus USA-st on oht Ladina-Ameerikale ja et USA pole parem kui Euroopa^[7]. Lisaks jätkas ta toimetajatööd, andes välja näiteks peamist Kuuba revolutsioonipartei ajakirja Patria ja ajakirja La Edad de Oro Ladina-Ameerika noortele.^[4]

José Martíd võib pidada Kuuba suurimaks iseseisvusmõtlejaks^[7]. Terve elu vältel kirjutas ta Kuuba iseseisvumisest, demokraatiast ja orjuse kaotamisest^[3]. Tema eesmärgiks oli, et tema mõtted leviksid erinevat sotsiaalset päritolu ja rassiga inimesteni, et nad vabadusvõitluses ühineksid. Selle tulemusena olid tema teosed tuntud üle Ladina-Ameerika.^[4][7] Ka pärast surma püsis tema kui "Kuuba isa" maine ^[4]. Kuuba iseseisvus 1902. aastal. 1920. ja 1930. aastatel hakkas uus generatsioon rahvuslasi taas Jose Martist rääkima kui "el apóstol". Nii Kuuba pagulased ja kommunismivastased kui ka Castro režiimi toetajad leiavad, et Martí ideed ühtivad nende ideoloogiatega.^[3]

• "Abdala" (1869)
• "10 de octubre" (1869)
• "El presidio político en Cuba" (1871)
• "La República Española ante la revolución cubana" (1873)
• "Amor con amor se paga" (1875)
• "Ismaelillo" (1882)
• "Ryan vs. Sullivan" (1882)
• "Un incendio" (1882)
• "El ajusticiamiento de Guiteau" (1882)
• "Batallas de la Paz" (1883)
• "Que son graneros humanos" (1883)
• "Karl Marx ha muerto" (1883)
• "El Puente de Brooklyn" (1883)
• "En Coney Island se vacía Nueva York" (1883)
• "Los políticos de oficio" (1883)
• "Bufalo Bil" (1883)
• "Los caminadores" (1884).
• "Norteamericanos" (1884)
• "El juego de pelota de pies" (1884)
• "Amistad funesta" (1885)
• "Teatro en Nueva York" (1885)
• "Una gran rosa de bronce encendida" (1885)
• "Los fundadores de la constitución" (1885)
• "Somos pueblo originaal" (1885)
• "Los políticos tiene sus púgiles" (1885)
• "Las revueltas anarquistas de Chicago" (1886)
• "La ensenanza" (1886)
• "La Estatua de la Libertad" (1886)
• "El poeta Walt Whitman" (1887)
• "El Madison Square" (1887)
• "Ejecución de los dirigentes anarquistas de Chicago" (1887)
• "La gran Nevada" (1887)
• "El ferrocarril elevado" (1888)
• "Verano en Nueva York" (1888)
• "Ojos abiertos, y gargantas secas" (1888)
• "Amanece y ya es fragor" (1888)
• "La edad de oro" (1889)
• "El centenario de George Washington" (1889)
• "Bañistas" (1889)
• "Nube Roja" (1889)
• "La caza de negros" (1889)
• "El jardín de las orquídeas" (1890)
• "Versos Sencillos" (1891)
• "Nuestra América" (1891)
• "¡A Cuba!" (1894)
• "Manifiesto de Montecristi" (1895)

• "Adúltera"
• "Versos libres"