Isikukultus
Isikukultus on üksikisiku, tavaliselt riigijuhi põhjendamatult suur austamine ning tema võimete ja teenete ülehindamine.
Isikultus saab võimalikuks riigis kus on kehtestatud süsteem, mis kasutab ära massimeedia ja propaganda võimalusi, et rõhuda inimeste patriotismile, idealiseerida ja ilustada riigijuhi isikut. Isikukultuse saavutamiseks võib korraldada riigi poolt organiseeritud meeleavaldusi, paraade, kultuuriüritusi, mis näitavad juhti kangelasena, keda teised jumaldavad. Isikukultus sarnaneb apoteoosiga, kuid selle saavutamiseks kasutatakse moodsaid ühiskonnaga manipuleerimise tehnikaid. Tavaliselt kasutatakse seda ühe partei süsteemiga ja totalitaarsetes riikides.
Isikukultusega kaasneb autoriteedi pimesi kummardamine ja tema teenete ülehindamine. Isikukultus on rahvale sisendatud ega olene kummardatava isiku tegelikest võimetest ja teenetest.
Isikukultust ilmnes juba Vana-Roomas ja Bütsantsis (nt Rooma ja Bütsantsi keisrite jumalustamine). 20. sajandil ilmnes isikukultust kõige enam NSV Liidus (Jossif Stalini isikukultus), Saksamaal (Adolf Hitleri isikukultus) ja Hiinas (Mao Zedongi isikukultus). Tänapäeval eksisteerib isikukultus Põhja-Koreas, alates 2000. aastatest on üha rohkem kõneldud ka Vladimir Putini isikukultusest Venemaal[1][2][3].