Hans Priimägi
Hans Priimägi (28. veebruar 1880 Keeni vald, Sangaste kihelkond, Liivimaa – 20. mai 1953 Tartu) oli Eesti kohtunik ja poliitik. Eesti Asutava Kogu liige[1].
Hans Priimägi sai hariduse Vastse-Nursi valla- ja Rõuge kihelkonna neljaklassilises koolis. 1898 aastast Rõuge valla- ja kohtukirjutaja abi, 1900. aasta suvest Võru I jaoskonna talurahvaasjade komissari kirjatoimetaja. 1902. aasta sügisel valiti ta Laanemetsa valla vallakirjutajaks ja 1905. aastal kevadel Laiuse valda, Tartumaale, valla- ja kohtukirjutajaks kus oli ametis kuni 1917 aasta kevadeni. Oli 1917–1919 oli Laiuse kiriku eestseisjaks.
Aprillikuus 1917 aastal valiti Hans Priimägi Autonoomse Eestimaa kubermangu Eestimaa kubermangukomissarile allunud Tartu maakonnakomissari abiks, millist ametit pidas kuni septembri keskpaigani 1917 aastal, mil enamlased selle ameti üle võtsid, ühtlasi täitis 1. juulist 1917 aastast ka maakonnakomissari kohuseid.
Juunikuus 1917 aastal valiti Hans Priimägi Tartu maakonnanõukogu liikmeks. Maakonnavalitsuste moodustamisel, 27. juulil 1917 aastal, valiti Tartu maakonnavalitsuse liikmeks ja administratiivosakonna juhatajaks. Kaksikvõimu ajal Eestis 13. novembril (vkj) vahistati kohaliku enamlaste täidesaatva komitee poolt Lõuna-Liivimaa asekommissari ajutine asetäitja ja Tartu maakonnavalitsuse esimees Johan Jans ja maakonna administratiivosakonna juhataja Hans Priimägi[2], kuna nad avaldasid "Postimehes" vallavalitsustele lühikese seletuse, et viimastel ainult seaduslikult valitud maakonnavalitsusega tegemist tuleb teha ja tema eeskirju täita.
29. novembril 1918 aastal valiti ta Tartu maakonnavalitsuse abiesimeheks. Maakonnavalitsuses teenides tuli esimeeste vahetusel mitu korda pikemat aega ka Tartu maakonnavalitsuse esimehe kohuseid täita[3]. 1919. aastal valitud Eesti Asutava Kogus oli ta Eesti Rahvaerakonna rühmas.
Maakonnavalitsuse abiesimehe kohuste kõrval oli Hans Priimägi rahvaväe komisjoni esimees, Tartu vangimaja kuraator ja 1921–1923 aastatel Tartu Hoolekandekohtu liige, aastatel 1921–1923 Eesti Maakondade Liidu nõukogu ja juhatuse liige ja abiesimees.
Tegutses nendes maakonnavalitsuseametites kuni 19. oktoobrini 1923 aastal, mil lahkus, kui Riigikohus määras ta 24. septembrist 1923 aastal Mustvees rahukohtunikuks.
Tegutses Tartu Ringkonnakohtu Mustvee, Elva ja Otepää jaoskonnakohtunikuna, Tartumaa Panga nõukogu juhatajana.
Ta on maetud Laiuse kalmistule.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2013. Vaadatud 4. september 2011.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ J. Jans ja H. Priimägi kinni pandud., Postimees (1886-1944), nr. 259, 13 november 1917
- ↑ Maaomavalitsus nr 18, Eesti Maakondade Liidu häälekandja 25. novembril 1925, lk 311
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Hans Priimägi 50-aastane., Päewaleht, nr. 58, 28 veebruar 1930