Holly Hunter

Holly Patricia Hunter (sündinud 20. märtsil 1958) on Ameerika näitleja. Ta on pälvinud Ada McGarthi rolli eest filmis „Klaver“ (1993) parima naispeaosatäitja Oscari,^[1] BAFTA auhinna,^[2] Kuldgloobuse ^[3] ja Cannes'i filmifestivali auhinna.^[4]

Ta on olnud nomineeritud Oscarile parima naispeaosatäitja rolli eest filmis „Teleuudised“ (1987) ning parima naiskõrvalosatäitja rolli eest filmides "Firma" (1993) ja „Kolmteist“ (2003). Hunter on seitse korda esitatud Emmy auhinna kandidaadiks ja ta on selle võitnud kahel korral.^[5]

Holly Hunter on sündinud USA Georgia osariigis Conyersi linnas koduperenaise Opal Marguerite'i ja talupidaja ning spordikaupade müügiesindaja Charles Edwin Hunteri seitsmelapselises perekonnas.^[6] Lapsepõlves põetud mumpsi tõttu on Hunter vasakust kõrvast kurt, mis tekitab näitlejatöös aeg-ajalt probleeme. Mõni stseen tuleb mängida stsenaariumist erinevalt, et ta saaks kasutada oma paremat kõrva.

Hunter lõpetas Carnegie-Melloni Ülikooli Pittsburghis näitekunsti erialal ja esines mõnda aega sealses linnateatris, mängides naiivitaride rolle. Seejärel kolis ta New Yorki, kus jagas korterit näitleja Frances McDormandiga.^[7] Läbilöögivõimalus tekkis, kui Hunter jäi kümneks minutiks lifti kinni koos näitekirjanik Beth Henleyga, kellega neil oli meeldiv vestlus. See juhtum viis osatäitmisteni mitmes lavastuses.^[8]

Aastatel 1995–2001 oli Holly Hunter abielus Janucz Kamińskiga, kes on filmide „Schindleri nimekiri“ (1993) ja „Reamees Ryani päästmine“ (1998) operaator. Alates 2001. aastast on Hunteril suhe Briti näitleja Gordon MacDonaldiga. Paar tutvus, kui nad mängisid koos Marina Carri näidendis „By the Bog of Cats“.^[9] 2006. aasta jaanuaris sündisid kaksikud pojad.^[10] Hunter on öelnud, et oma lastest ta ajakirjanikega ei räägi.

Holly Hunter alustas filmikarjääri 1981. aastal õudusfilmis „Põlemine“. Pärast Los Angelesse kolimist 1982. aastal esines Hunter telefilmides, kuni sai kõrvalosa filmis „Hoogne vahetus“ (1984). 1987. aastal sai Holly Hunterist tunnustatud filmitäht tänu vendade Coenide filmile „Arizona juunior“ ja Oscarile nomineeritud osatäitmisele filmis „Teleuudised“. Järgnesid muu hulgas rollid filmides „Igavesti“ (1989) ja „Ükskord veel“ (1991).

1993. aastal tegi ta kaks Oscari-väärilist rolli: koos Harvey Keiteliga mängitud rolli eest Jane Campioni filmis „Klaver“ sai ta parima naispeaosatäitja auhinna^[11] ja oli parima naiskõrvalosatäitja auhinna kandidaat rolli eest filmis „Firma“.

Järgnesid osatäitmised filmides „Püdadeks koju“ (1995), „Copycat“ (1995), „Kokkupõrge“ (1996) ja „Ebatavaline elu“ (1997). 1998. aastal mängis ta koos Danny DeVito, Queen Latifah ja Martin Donovaniga hiljuti lahutatud naist Richard LaGravenese'i filmis „Living out loud“. Rolli eest telefilmis „Harlani maakonna sõda“ (2000), mis jutustab Kentucky söekaevurite võitlusest inimväärsete töötingimuste eest, nimetati Hunter mitme filmiauhinna kandidaadiks.^[12] 2003. aasta filmis „Kolmteist“ mängis Hunter teismeliseea raskustega võitleva tüdruku ema rolli, mille eest nimetati ta parima naiskõrvalosatäitja Oscari kandidaadiks.^[13]

2004. aastal laenas Hunter oma hääle animafilmi „Imelised“ tegelasele Helen Parrile ehk superkangelanna Elastiknaisele.^[14] 2005. aastal mängis ta koos Robin Williamsiga musta huumoriga vürtsitatud draamas „Suur valge“.^[15] 2007. aastal hakkas jooksma telesari „Grace'i päästmine“, kus Holly Hunter on tegev produtsendi ja peaosatäitjana.^[16] Selle rolli eest nimetati ta Kuldgloobuse, Emmy ja kahe Ekraaninäitlejate Gildi auhinna kandidaadiks.

30. mail 2008 sai Hunter oma tähe Hollywoodi kuulsuste alleele.^[17] 2009. aastal sai ta Naised Filmis Lucy auhinna, mis on saanud nime Lucille Balli järgi ning millega tunnustatakse inimesi, kes on televisiooni kaudu tõstnud esile ja parandanud naiste olukorda ühiskonnas.

• The New York Times
• bio.
• IMDb
• Rotten Tomatoes
• Fandango
• RogerRebert.com
• The Wall Street Journal 6.11.2014