[go: up one dir, main page]
More Web Proxy on the site http://driver.im/Mine sisu juurde

Kasvu piirid

Allikas: Vikipeedia

"Kasvu piirid" (originaalpealkiri "The Limits to Growth"[1]) on Rooma Klubi poolt avaldatud raamat aastast 1972, kokkuvõte Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadlaste uuringust inimkonna võimalike arengute kohta aastatel 1900–2100. Uurimisrühm oli suurem, kuid kokkuvõtte autorid on Donella H. Meadows, Dennis L. Meadows, Jørgen Randers ja William W. Behrens III.

Uurimisrühm professor D. Meadowsi juhtimisel uuris Jay Forresteri globaalse arengu mudeli World3 abil, kuidas viis peamist tegurit – rahvastik, põllumajandustoodang, tööstustoodang, saastamine ja taastumatud loodusressursid – kujundavad ja muudavad inimkonna käekäiku. Analüüsiti globaalset arengut ja muutujate vastasmõju. Kõik need viis vaadeldud komponenti:

  • rahvaarv,
  • toidu toodang,
  • industrialiseerimine,
  • saaste ja
  • taastumatute loodusvarade tarbimine

on inimkonna ajaloo kestel kasvanud eksponentsiaalselt ning võivad jõuda oma kasvu võimalikku tippu planeedi piiratud võimaluste juures. Meie ülesandeks saab kohanemine uue maailma ja selle poolt pakutavate võimalustega. Raamat selgitab lihtsas arusaadavas keeles teadustöö kokkuvõtet ja selle taga seisvaid loogikaid.

"Kasvu piirid" tõlkis eesti keelde Andres Kuusk ja see ilmus järjeloona Akadeemia 2022. aasta numbrites 5-9.[2] Tõlke viimase osaga kaasneb Jüri Engelbrechti artikkel "Tuleviku modelleerimine "Kasvu piiride" ainetel".[3] A. Kuuse originaalne tõlge 2018. aastast on leitav Tartu Observatooriumi virtuaalses muuseumis.[4]

Hiljem andis Eesti Rooma Klubi "Kasvu piirid" tõlke välja ka eraldi raamatuna, koostaja ja toimetaja Tuuli Stewart, eessõna kirjutanud Gunter Pauli.[5] Raamatus on graafiline lisaleht kirjeldatud komponentide dünaamikaga.

Eesti keeles on Rooma Klubi aruannetest piiratud tiraažiga ilmunud veel "Seneca efekt", Ugo Bardi, 2018.

Globaalprobleemide selgituste Eestisse toojad on ilmselt Lembit Valt ja Edgar Savisaar kokkuvõtliku raamatukesega "Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid" (Tallinn 1983).[6]

Raamatu peatükid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • I. Eksponentsiaalse kasvu olemus
  • II. Eksponentsiaalse kasvu piirid
  • III. Kasv maailmasüsteemis
  • IV. Tehnoloogia ja kasvu piirid
  • V. Globaalse tasakaalu seisund

Esimeses peatükis näidatakse, kuidas igal hetkel proportsionaalne kasv on loomult positiivne tagasiside, mille tulemuseks on eksponentsiaalne kasvamine. Eksponentsiaalset kasvu saab pidurdada ainult negatiivne tagasiside – kasvu pidurdavate tegurite tugevnemine protsessi või nähtuse kasvades.

Teises peatükis selgitatakse, et lõplike ressursside korral ei saa eksponentsiaalne kasv kesta igavesti. Lõpliku suurusega planeedil Maa ei saa lõputult kasvada inimeste arv, haritava maa pindala, kaevandatavate maavarade hulk. Paljude oluliste maavarade tuntud varusid jätkub senise tarbimise kasvu tempo juures mõnekümneks kuni sadakonnaks aastaks. Elutegevusega kaasnev saastamine kasvab niisamuti kui tootmine ja vähendab järjest kasvavas ulatuses keskkonna eluks kõlblikkust.

Kolmandas peatükis analüüsitakse nimetatud viie komponendi/nähtuse vastastikuseid seoseid, süsteemis olevaid tagasiside ahelaid ja nende iseärasusi. Globaalseid protsesse kujundavaks oluliseks asjaoluks on viivitus negatiivse tagasiside ahelates. See teeb võimalikuks, et üks või teine protsess võib ületada jätkusuutliku taseme, millele vältimatult järgneb taandareng (näide - mastaapne kalapüük Araali merest. Juurdekasvu ületav püük oli mõnda aega võimalik, aga nii püüti meri kaladest tühjaks, st populatsioon hävis.)

Globaalse arengu mudeliga arvutati kaheksa parameetri ajaline kulg kuni 2100. aastani eeldusel, et inimühiskond toimib 21. sajandil samal viisil kui 20. sajandil, mida iseloomustas juhitamatu eksponentsiaalne kasv. Need kaheksa suurust olid:

  1. rahvastik (inimeste koguarv)
  2. tööstustoodang inimese kohta ($ ekvivalent inimese kohta aastas)
  3. toit inimese kohta (teravilja kilogrammi ekvivalent inimese kohta aastas)
  4. saaste (suhtena 1970. aasta tasemesse)
  5. taastumatud ressursid (protsent 1900. aastal alles olevatest varudest)
  6. sündimuse üldkordaja (sünde 1000 inimese kohta aastas)
  7. suremuse üldkordaja (surmi 1000 inimese kohta aastas)
  8. teenuseid inimese kohta ($ ekvivalent inimese kohta aastas)

Ressursside lõppemise ja saaste kuhjumise tõttu asendub senine kasv peagi taandarenguga. Kõik vaadeldavad kaheksa parameetrit saavutavad mõni varem, mõni hiljem juba 21. sajandi esimesel poolel oma maksimaalse väärtuse ja hakkavad siis kiiresti kahanema. Seda arengustsenaariumi nimetasid autorid standardmudeliks.

Neljandas peatükis analüüsitakse, kas ja kuidas tehnoloogia areng saaks ühiskonna globaalset arengut mõjutada. Erinevatest oletustest tulevikutehnoloogiate kohta järeldusid küll erinevad globaalse arengu stsenaariumid, kuid reeglina suutsid need stsenaariumid arengu kriitilisi hetki edasi lükata, aga mitte vältida.

Viiendas peatükis analüüsitakse globaalse tasakaalu võimalusi. Inimkonna stabiilne edasikestmine on võimalik, aga selleks peab inimkond otsustavalt muutma oma senist elukorraldust. Ilma väliste piiranguteta aga selleks valmis ei olda ei isiklikul ega ka riiklikul tasandil.

Raamatus näidatakse võimalikke stsenaariume inimkonna arenguks ning selgitatakse nende taga seisvaid põhjus-tagajärg seoseid. Näidatakse, millal ökoloogilistest ja sotsiaal-majanduslikest näivalt omavahel seostamatutest ilmingutest saavad globaalprobleemid ja millal need 21. sajandil pinnale tõusevad. Uuringus on suuremat tähelepanu pööratud muutustele põllumajanduses, veekasutuses ja energeetikas, kuid ka rahvastiku/populatsiooni kasvus ja selle poolt kasutatavates ressurssides nüüd ja tulevikus. Raamatul on olnud väga suur mõju säästva arengu ja majanduse nullkasvu mõistete levikule, väike (kui üldse) mõju aga inimeste igapäevasele käitumisele ja riikide strateegiakavadele (sh Eesti) - eesmärgiks ja mõõdikuks on endiselt majanduskasv.

Uuringu aruanne levis kiiresti ja on leidnud rohket vastukaja. Kahetuhandendaks aastaks oli raamat tõlgitud rohkem kui 30 keelde ja müüdud rohkem kui 30 miljonit eksemplari.[7]

"Kasvu piirid – 20/30/40/50 aastat hiljem"

[muuda | muuda lähteteksti]

Uuringu aruande jätkuväljaanne "Üle piiride" (originaalpealkiri "Beyond the Limits"[8]) ilmus 1992. aastal. Selles raamatus näitasid autorid, et "Kasvu piiride" ilmumisest möödunud kahekümne aastaga on inimkond ületanud mitmed jätkusuutliku edasikestmise piirid.

Donnella H. Meadows, Jorgen Randers ja Dennis Meadows avaldasid 2004. aastal raamatu "Kasvu piirid – 30 aastat hiljem" (originaalpealkiri "Limits to Growth: The 30 Year Update"[9]). Selles raamatus leiavad autorid, et kolmekümne aasta kestel pärast "Kasvu piiride" avaldamist on inimkonna areng olulisel määral järginud "Kasvu piiride" standardstsenaariumit – juhitamatu kasv, mida pidurdab ainult ressursside piiratusest tingitud negatiivne tagasiside.

"Kasvu piiride" ilmumise 40. aastapäevaks esitas Jørgen Randers Rooma Klubile aruande "2052. Globaalse arengu prognoos järgnevaks neljakümneks aastaks".[10] Selles analüüsis esitab Randers ühiskonna funktsioneerimise olulised näitajad "Kasvu piiride" avaldamisest möödunud neljakümne aasta vältel ning prognoosib inimkonna käitumist järgneva neljakümne aasta kestel. Raamat sisaldab ka teiste autorite selle teemaga seotud kirjutisi. Suureks erinevuseks kasvu piiride temaatika eelmistest kolmest raamatust on inimtegevusest põhjustatud kliimamuutuste ja sellega kaasnevate probleemide oluliseks pidamine. Möödunud sajandi teisel poolel ületas inimkond jätkusuutliku keskkonnakasutuse piiri ning 2004. aastaks oli ökoloogiline jalajälg umbes 1,4–1,5. Inimkonna viimine tasakaalus elukorraldusele (kliimamuutuste vältimine, ületarbimise peatamine) nõuab demokraatlikele ühiskonnakorraldustele omase umbes viieaastase perspektiivi asemel kaugemate eesmärkide seadmist.

2022. "Kasvu piirid" 50. aastapäevaks valmis aruanne, mida on tõlgitud ligi 50 keelde ja avaldatud on nii seda toetavaid kui ka kritiseerivaid artikleid, teadustöid ja analüüse. Uurimisrühma juht Dennis Meadows oli selleks ajaks pidanud üle 2000 loengu aruande ja selle selgituste teemal. Teravdunud on tähelepanu muudatuste sisule, lokaalsusele ja tähendusele inimeste, kogukondade ning riikide käekäigus. Oodatud pidurdajad – teaduse ja tehnoloogia areng ning inimkonna teadlikkus eesseisvast muutusest ei ole osutunud tegelikult toimivateks, mõne muutuste põhjuse likvideerimiseks on võib-olla juba liiga hilja, väidavad "Kasvu piiridele" järgnenud analüüsid 20/30/40 aastat hiljem.

Kunagise uuringu 50. aastapäevaks andis Rooma Klubi välja mitu uut analüüsi[11][12] ning on aruannet on korduvalt avalikult esitletud, kuid neile ei ole järgnenud riiklikke ega ühenduste strateegiate muudatusi.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Meadows, D.H., Meadows, D.L., Randers, J., Behrens III, W.W. (1972) The Limits to Growth. A Potomac Associates Book, Pan Books London and Sidney.
  2. ↑ Donella H. Meadows, Dennis L. Meadows, Jørgen Randers, William W. Behrens III. Kasvu piirid: Rooma Klubi projekti „Inimkonna ohud“ aruanne. Tõlkinud Andres Kuusk. Akadeemia, nr 5, 6, 7, 8, 9 2022.
  3. ↑ Jüri Engelbrecht. Tuleviku modelleerimine "Kasvu piiride" ainetel. Akadeemia, 2022, 9, 1675-1687.
  4. ↑ Kasvu piirid, tõlkinud A. Kuusk.. Tõravere 2018. PDF.
  5. ↑ Kasvu piirid. Uuring “Inimkond teel ummikusse.“ Aruanne Rooma Klubile. Eesti Rooma Klubi, Tallinn 2022.
  6. ↑ Lembit Valt, Edgar Savisaar (1983). "Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid". Tallinn.
  7. ↑ "Matthew R. Simmons: Revisiting the Limits to Growth: Could the Club of Rome Have Been Correct, After All? Oktober 2000" (PDF). Vaadatud 3. jaanuaril 2023.
  8. ↑ Donella Meadows, Dennis Meadows, and Jørgen Randers (1992) Beyond the Limits. Chelsea Green Publishing Company.
  9. ↑ Donella Meadows, Jørgen Randers, and Dennis Meadows (2004) Limits to Growth – the 30 year update. Chelsea Green Publishing Company, White River Junctions, Vermont.
  10. ↑ Jørgen Randers (2012). 2052. A Global Forecast for the Next Forty Years. A report to the Club of Rome commemorating the 40th anniversary of The Limits to Growth. Chelsea Green Publishing Company, White River Junctions, Vermont.
  11. ↑ Ed. Ugo Bardi, Carlos Alvares Pereira (2022). Limits and Beyond: 50 years on from The Limits to Growth, what did we learn and what´s next?.
  12. ↑ Club of Rome (2022). Earth for all - A survival guide to humanity.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasvu_piirid&oldid=6624272"