Kodupart

Kodupartideks nimetatakse kodustatud parditõuge, kes enamjaolt pärinevad sinikael-pardist (Anas platyrhynchos). Kodustatud on ka muskuspart (Cairina moschata).

Koduparte kasvatatakse enamasti liha või munade pärast, sestap jagatakse parditõud liha-, liha-muna- ja munatõugudeks. Tuntakse ka ilutõuge. Lihatõugude hulka kuuluvad näiteks pekingi, roueni ja eelsberi part, liha-munatõugude hulka orpingtoni ja kaiuuga part (ehk korallpart), munatõugude hulka kampelli, khaki-kampelli, tsaia ja india jooksupart. Ilutõugudest levinuimad on mandariinvart, karoliinpart ja mõrsjapart. Teine parditõugude liigitus on kääbuspardid (cayuga kääbusversioon must ida-india part, miniatuurne tanupart ja miniatuurne appleyard), kerged tõud (kampelli, orpingtoni ja india jooksupardid) ning rasked tõud (roueni, pekingi, eelsberi, kaiuuga, saksi ning rootsi sinist tõugu part).^[1]

Munema hakkab part 5-6 kuu vanuselt. Munetakse kella 2-3st öösel 10ni hommikul. Munemisperiood kestab 6–7 kuud, selle vältel võib emaspardilt saada üle 200 parditibu ning toota sel viisil 400–500 kg pardiliha.

Kodupartide kehatemperatuur on 42 kraadi, neil on kiire ainevahetus. Pardid on kartlikud ning tundlikud süsihappegaasi, ammoniaagi ja niiskuse suhtes. Nad võivad süüa mitmesuguseid loomseid söötasid. Eesti oludes võib parte kasvatada maist septembrini vähese jõusöödaga, pidades neid loodusliku sööda poolest rikastel veekogudel.

Pardid kodustati arvatavasti 3000–4000 eKr. Euroopas kodustati nad Antiik-Roomas, muskuspart kodustati Lõuna-Ameerikas.

Eestis ei ole pardikasvatus küll tundmatu, kuid see pole ka kuigi levinud, ehkki Eesti kliima sobib partidele hästi. Esimesed teated pardikasvatusest Baltimaades pärinevad Salomon Guberti 1645. aastal Riias avaladatud põllumajanduskäsiraamatust.

2013. aasta augustis oli Eesti suurim pardikasvataja Renno Nurmela, kelle laudas Tarvastu vallas kasvas 3000 parti. Peamiselt tuuakse pardiliha Eestisse Ungarist ja Poolast.

Eesti pardikasvatajaid ühendab Eesti Väikelinnukasvatajate Selts.

 Pikemalt artiklis Pardiliha

Kuna parte Eestis palju ei kasvatata, ei ole ka partidest valmistatud road siin kuigi tuntud. Seevastu on pardid olulisel kohal näiteks Prantsuse ja mitme Hiina piirkonna köögis. Maailma ilmselt tuntuim pardiroog on Pekingi part, kuid pardimaksast valmistatakse ka foie gras'd, mida tavailselt seostatakse hanemaksaga.

• Albert Essenson "Kasvatagem hanesid ja parte" Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958 (24 lk)
• August Männik, Matti Piirsalu ja Andres Varik "Pardikasvatus" Tallinn: Valgus, 1984 (65 lk)

• Matti Piirsalu "Pardikasvatus" – Rmt: Harald Tikk, Viive Tikk, Matti Piirsalu "Linnukasvatus II: Eestis vähelevinud põllumajanduslinnud" Tartu, 2008, lk 109–124
• Jaanus Hämmal Parditõud
• Mõtetega kevades: millist parti valida?
• Eesti suurima pardikasvataja kõik 4000 lindu käivad õues jalutamas