Fantine

Fantine (eluaastad 1796–1823) on Victor Hugo romaani "Hüljatud" üks võtmetegelasi. Ta on romaani esimese osa nimikangelanna, töölisnaine, Cosette'i ema, kes langeb ühiskonna julmuse ja ebaõigluse ohvriks. Fantine ohverdab pisitütre nimel oma välise ilu, hingeau ja lõpouks ka keha, langedes prostituudiks ning surres piinarikkalt mahajäetuna. Fantine'ile osaks saavad kannatused on omased romantismiaegsele kirjandusele: tegelaskuju on kaotanud kauni mineviku, tema katsumused on muinasjutuliselt äärmuslikud ning ohver leiab lunastuse surmast.

Arhetüüpne ema kuju ja tema saatuse emotsionaalne terviklikkus on läbi aegade andnud inspiratsiooni paljudeks adaptatsioonideks piiritust ema-armastusest ja eneseohverdusest ning pakkunud ainest filosoofilisteks aruteludes inimese saatuse ning tema valikute üle. Victor Hugo sümboliseerib Fantine'i saatuse kirjeldamisega kriitilist arusaama, et kõige rohkem kiputakse nõudma jõupingutusi ja panust nendelt ühiskonna liikmetelt, kellele kõige vähem anda suudetakse.

Fantine on orb. Tema vanemad ja päritolu on teadmata. Ka Fantine'i tegelik nimi on ebaselge, sest kirjaniku Victor Hugo viite kohaselt pole teda iial teisiti kutsutud. Nime Fantine andis talle lapsepõlves juhuslik möödakäija tänaval, tuletatuna prantsuskeelsest sõnast enfant – 'laps'.

Fantine on grisette ehk 19. sajandi Prantsusmaa nais-töölisklassi esindaja, kes on aktiivne ka seltskonnaelus. Fantine'il on kaunid heledad juuksed ja säravad valged hambad. Hugo portreteerib Fantine'i võrdlusega kullast ja pärlitest: kuld juustena peas ning pärlid hammastena suus. Kirjanik toonitab eraldi Fantine'i ilu, kuid lisab, et naine ise ei olnud sellest kuigi teadlik, et oleks oma ilu mingil moel rõhutanud või tähtsustanud. Fantine'i ilu seisnes Victor Hugo sõnul stiilis ja rütmis: neist esimene on ideaali üks avaldumise vorm, teine aga selle dünaamilisus.

Hingelaadilt on Fantine romantik, alandlik ja suure südamega.

Õitsvas neiueas leiab Fantine armastatu, kelleks on rikkast perest sirgunud noormees Felix Tholomyes. Suhtes sünnib tütar, kes saab nimeks Euphrasie (hilisema hüüdnimega Cosette). Fantine'i sõbrannad on Dahlia, Zéphine ja Favourite, kelle kavalerid on Tholomyes' kolm sõpra. Üheskoos maitstakse kõikvõimalikke elurõõme ja lõbutsetakse. Ühel päeval kutsuvad noorhärrad daamid restorani, kuid ainult selleks, et igasugused suhted lõpetada. Mehed jätavad pärast õhtusööki neiudele selle kohta laua peale sedeli. Kui Fantine'i sõbrannad naeravad poiste teguviisi üle, siis Fantine'i süda murdub. Ta jääb tütrega üksi. Kaovad ka Dahlia, Zéphine ja Favourite.

Fantine'i ähvardab vaesumine. Ta hakkab otsima olukorrast väljapääsu. Aineline puudus ning vallalisemade stigmatiseeritus sunnib teda jätma kolmeaastase Cosette'i Montfermeil' linnas tegutsevate madalast klassist kõrtsmike Thénardier'de hoolde ning ise suunduma teise linna tööd otsima. Vallaslaps peab jääma saladuseks, vastasel korral ei õnnestuks naisel mingit teenistust leida.

Fantine leiab töö klaasehete vabrikus, mille omanik on linnapea Jean Valjean. Fantine on taas lootusrikas, ta üürib endale elamispinna ja ostab järelmaksuga hädapärase mööbli. Ka muretseb Fantine endale peegli, mille ees ta kammib oma juukseid ning näeb oma säravvalgeid hambaid. Ta maksab korrektselt Thénardier'le raha ning peab plaani varsti Cosette ära tuua.

Klatšihimulised naiskolleegid hakkavad Fantine'i kahtlustama. Nad märkavad, et naine kirjutab sageli avaliku kirjutaja juures salapäraseid kirju ning pühib aeg-ajalt pisaraid. Kahtlustatakse kuramaaži. Naised nuhivad Fantine'i järel, kuni avalik kirjutaja joodetakse purju ning talt uuritakse välja kirjade adressaat. Vabrikus töötav vagatsejast vanamoor, madam Victurnien, sõidab seepeale Thénardier' juurde, kõneleb kõrtsmikega, näeb seal ka Cosette'i ning tema naastes on kõik selge: Fantine on hoor, kellel ei saa olla kohta seaduskuulekate ja jumalakartlike inimeste keskel.

Fantine kaotab pärast pisut enam kui aastapikkust teenistust töö päevapealt. Jean Valjean, uue nimega Madeleine, on põhimõttekindel igasuguse moraalivastase käitumise suhtes ega halasta justkui ka Fantine'ile. Tegelikult pole Valjean juhtumist Fantine'iga teadlik. Fantine peab plaani linnapeaga isiklikult kõneleda ja halastust paluda, kuid ei julge seda sammu astuda.

Fantine käib pärast vabrikust vallandamist majast majja ja pakub end teenijatüdrukuks. Halva reputatsiooni tõttu öeldakse talle kõikjal ära. Seejärel hakkab naine õmblejaks, kuid võlad Thénardier'de ees kasvavad sedamööda, kuidas kõrtsmike valelikud nõudmised ja rahapalved suurenevad. Fantine leiab armukese, kuid too peksab teda ning abi ei ole sealt loota. Tubade väljaüürija ei näe võlgadele mingit vabandust, kuna Fantine on noor, kaunis ja täis tööjõudu.

Süvenev vaesus sunnib Fantine'i müüma hinge tagant kõik. Esmalt teeb ta kaubaks pikad heledad juuksed, mida vabrikunaised olid kadestanud. Kuna raha pole ikka piisavalt, laseb noor naine välja tõmmata ja müüb proteesitegijale oma valged esihambad. Fantine muutub inetuks. Ta hingeldab ja köhib. Ta elab tühjas kütmata pööningukambris, külmetab ning õmbleb 17 tundi ööpäevas garnisonile riideid. Võlausaldajad käivad talle päevast päeva kanna peale. Teda ähvardatakse, et põgenemise korral ta leitakse ning antakse vargana üles. Fantine on meeleheitel. Ta muutub jultunuks ning naerab ja laulab tänavatel, eriti siis, kui tee viib mööda kunagisest töökohast vabrikus. Üks tema endisi kolleege ennustab naise allakäiku nähes Fantine'ile kurba lõppu.

Saabub järjekordne valelik kiri Thénardier'lt selle kohta, et tütar Cosette on suremas ning ravimite jaoks peab naine saatma 100 franki. Fantine lööb kõigele käega, sest kaotada pole enam midagi, ja temast saab prostituut.

Tänavaelu mõjub laastavalt Fantine'i tervisele. Ta satub kaklusse kliendiga, keda ta teenindama ei soostu. Fantine arreteeritakse. Linnapea Jean Valjean päästab Fantine'i trellide tagant ja viib ta haiglasse. Naisel on tuberkuloos. Lisaks piinab Fantine'i igatsus Cosette'i järele ning ainus võimalus on paluda Jean Valjeani tuua laps ema juurde. Mitmel põhjusel linnapea viivitab Fantine'i soovi täitmisega. Kui haiglasse saabunud politseiülem Javert avaldab, et Jean Valjean on tegelikult endine sunnitööline ja kurjategija, saab Fantine šoki ja sureb. Jean Valjean soovib korraldada talle väärikad matused, kuid plaan nurjub ja Fantine maetakse linnaservas asuvasse nimetusse vaeste ühishauda.

Linnapea Jean Valjean otsustab Cosette'i ise suureks kasvatada, et teha heaks Fantine'ile osaks saanud ülekohus. Oma tegelikust päritolust saab Cosette teada romaani lõpuosas, viibides aastaid hiljem omakorda Jean Valjeani surivoodil. Valjean avaldab Cosette'ile, et tema ema armastas teda väga ning oli oma eluajal niisama õnnetu, nagu Cosette on õnnelik.

Fantine on ka muusikalis "Hüljatud" üks olulisemaid naiskangelasi, kelle saatus määrab suures osas kogu järgneva sündmustiku. See on roll, mis nõuab näitlejannalt laia diapasooni ja erilist näitlejameisterlikkust, kuna tegelaskuju saatuse dramaatilised keerdkäigud, mis on võrreldes romaanis kirjeldatuga napid, jõuavad publiku ette lühikese lavalise aja jooksul. 3 tunni ja 15 minuti pikkuses muusikalis viibib Fantine laval viies stseenis esimese vaatuse algupoolel (kokku umbes 20 minutit lavaaega) ning teise vaatuse lõpus, epiloogis.

Fantine'i esimene steen on "Siis, kui läbi saab päev", vabrik, kus osalevad lisaks temale ka kerjused, töölisnaised, vabrikutüdruk, töödejuhataja ja Jean Valjean. Fantine on alandlik ja õrn, ent valmis solvangutele vastama ja püüab seista oma au eest. Pärast kogukonna julma ebaõigluse ohvriks langemist - soolonumber "Mu päevi täitis unelm hea" - lisab karakterisse äratundmise reetmisest ja aimduse raskete aegade saabumisest. Järgnevad intensiivsed stseenid "Lahked leedid" ja Fantine'i arreteerimine, kus osalevad lisaks prostituudid, juukselõikaja, tänavakaubitseja, kupeldaja, härra Bamatabois, Javert ja Jean Valjean. Nüüd tõuseb keskmesse meeleheide, häbi ja valu, millele lisanduvad raev ja kibedus. Fantine'i surmastseen koos Jean Valjeaniga peegeldab eelkõige lahkumisvalu tütrest Cosette'ist, kuid lõpeb leppimise ja rahuga. Muusikali epiloogis kannab Fantine taas igavest noorust ning nüüd on tema kord lohutada Valjeani, kes peab maisest maailmast lahkuma.

Fantine'i osatäitja esitada on muusikali üks tuntumaid laule "I Dreamed a Dream" ("Unelm vaid" või ka "Mu päevi täitis unelm hea"). Fantine'i suremise stseenis kõlavad fragmendid laulust "On My Own" ("Ihuüksi"), mille kannab II vaatuses terviklikult ette muusikali teine oluline naistegelane Éponine. Tema retsitatiivid on sageli jagatud Javerti ja Jean Valjeaniga.

Erinevalt kirjandusteosest ei müü Fantine lavamuusikalis oma hambaid, vaid ainult juuksed ning medaljoni kunagise kallima pildiga, mida romaanis ei mainita. Hammaste müümise stseen on lisatud muusikali filmiversioonis (2012), ent naine laseb müügiks välja tõmmata oma puri-, mitte esihambad. Esihambad laseb Fantine eemaldada 2018. aastal valminud BBC telesarjas "Hüljatud".

Muusikaliversioonis vähe informatsiooni Fantine'i mineviku kohta. Üksikuid vihjeid õnnetule armastusele avaldub laulus "I Dreamed a Dream". Cosette'i loovutamise fakti ning lapse isa alatuse mainib Fantine ära oma retsitatiivis, kui vabrikunaised teda üheskoos ründavad.

Erinevalt kirjandusteosest ei ole muusikalis Fantine'i puhul lõpuni selge tema kirjaoskus. Kui romaanis kasutab naine Thénardier'ga kirjavahetuse pidamiseks avaliku kirjutaja teenust, siis muusikalis loeb ta Thénardier'lt saabunud kirja ise, kuid puudub informatsioon, kas ta kirjutab neid kirju ise või teeb seda tema eest keegi teine. Fantine'i kui vallasemana paljastamine leiab muusikalis aset kiires konfliktsituatsioonis, kui kadedad naised rebivad talt käest Thenardier'lt saabunud kirja, milles peitub info vallaslapse kohta.

Kui romaanis heidab Fantine hinge šokiseisundis Javert'i paljastusest Jean Valjeani kohta, siis muusikalis sureb ta rahulikult Jean Valjeani käte vahel. Valjeani jälitav Javert saabub haiglasse alles pärast seda, kui Fantine surnud. Muusikalist on välja jäetud Valjeani viivitamine Cosette'i äratoomisega ning vassimine, et laps on peagi ema juures.

Kuna Fantine'i surm leiab muusikalis aset juba mõnikümmend minutit pärast avamängu ja tegelaskuju naaseb lavale viirastusena Jean Valjeani surivoodil, lavateose lõpustseenis, siis osaleb näitlejanna sageli ka vahepealsetes massistseenides ning laulab kaasa kooripartiisid. Näiteks Broadway ja West Endi versioonis ilmub näitlejanna lavale teises vaatuses barrikaadide stseenides, kuid publik ei suuda teda üldises kiires tegevuses teistest näitlejatest eristada.

Maailma esimene Fantine'i osatäitja kinolinal oli näitlejanna Mary Maurice aastal 1909.

Muusikali "Hüljatud" maailma esmases ettekandes Pariisis kehastas Fantine'i Rose Laurens. Londonis aastal 1985 esietendunud "Hüljatutes", mis on jäänud muusikali lõplikuks lavaversiooniks, laulis Fantine'i rollis Patti Lu Pone. Veel on Fantine'i rollis olnud näiteks Carola (Rootsis ja West Endis), Lea Salonga, Randy Graff, Rachelle Ann Go, Ruthie Henshall, Carrie Hope Fletcher, Katie Hall, Lauren Kennedy (Broadway ja West End) jpt. 2012. aastal esilinastunud muusikali filmiversioonis kehastas Fantine'i Anne Hathaway. 1998. aastal ekraanile jõudnud neljaosalises telesarjas kehastas Fantine'i Uma Thurman, BBC 2019. aasta ekraanile jõudnud kuueosalises telesarjas "Hüljatud" kehastas Fantine'i Lily Collins.

Eestlannadest on Fantine'i rollis olnud vaid muusikalinäitlejad, kuna teos ei ole olnud draamalaval. Kare Kauks esitas Fantine'i Tallinna Linnahallis (novembris 2001) ja Ele Millistfer Tampere teatris 2013. aastal. Vanemuise teatris 2017. aasta 25. novembril esietendunud lavastuses mängivad Fantine'i teineteise dublantidena Ele Millistfer ja Nele-Liis Vaiksoo. Pärast mitmeaastast mängupausi on Fantine'i rollis üksnes Vaiksoo, kes esineb muusikali kõigil viimastel mängukordadel.

Popmuusikas tõi aastal 2009 laulu "I Dreamed a Dream" taas esiplaanile šotlanna Susan Boyle, kes osales selle lauluga Suurbritannia talendisaates ning saavutas 2. koha. Laulu on salvestanud ka Nele-Liis Vaiksoo (2014. aastal ilmunud sooloplaadil "Mina" ja Vanemuise teatri kogumikplaadil "Memory") ja Kaire Vilgats (ETV 2012. aasta saates "Jõulutunnel").