Enn Murdmaa

Enn Murdmaa (kuni 1935. aastani Ernst Martinson; 21. detsember 1874 Käru vald (Vändra kihelkond) – 7. jaanuar 1957 Tallinn) oli eesti pedagoog, haridustegelane ja koolijuht.

Murdmaa osales Eesti koolikorralduse kujundamises, pooldades uuendusmeelseid suundi (kooliuuendust). Oli 1920. aastal vastu võetud "Avalikkude algkoolide seaduse" eelnõu autor. Oli õpetajate kutseühingute peamisi eestvedajaid. Avaldas koolikirjandust, peamiselt aabitsaid ja lugemikke ning ilmutas ajakirjanduses rohkesti kasvatusteaduslikke artikleid.

Õppis Kohila-Lohu vallakoolis, Vändra kihelkonnakoolis, Jõhvi ministeeriumikoolis ja Tartu Õpetajate Seminaris, mille lõpetas 1894. aastal algkooliõpetaja kutsega. Lõpetas 1905. aastal Lätis Limbažis aianduskursused.

Töötas aastail 1894–1905 algkooliõpetajana mitmel pool Eestis: Sagadi Kalevipoja Seltsi koolis (1894–1896), 3-klassilises Toila vallakoolis juhatajana 1896–1899, Järvakandi ministeeriumikooli juhatajana 1899–1901, Käru vallakoolis 1901–1902, koolijuhatajana Kadrina kihelkonnakoolis 1902–1903, Rägavere vallas Vaeküla vallakoolis 1903–1905. Oli aastatel 1905–1907 Väike-Maarja Tütarlastekooli, 1907–1915 Haljala Kalevipoja Seltsi kooli ja Narva-Jõesuu Kooliseltsi kooli juhataja. 1915. aastal asus õpetajana tööle mitmes Tallinna koolis: Tallinna Linna 3. ja 4. algkool, Tallinna Kõrgem Algkool, Jakob Westholmi Gümnaasium ja Tallinna Linna 1. Tütarlaste Gümnaasium.

Oli aastail 1917–1918 Tartu õpperingkonna Tallinna II jaoskonna rahvakoolide inspektori kohusetäitja, samal ajal Harju Maavalitsuse abiesimees ja haridusosakonna juhataja.

Aastatel 1918–1919 töötas Haridusministeeriumi rahvakoolide osakonna ja 1919–1920 kooliosakonna juhatajana. Haridusministeeriumi esimesed korraldused käsitasid emakeelse õpetuse sisseseadmist koolides, kaasa arvatud erakoolides. 1921. aastal oli haridusministri abi.

Aastail 1923–1942 oli Tallinna 21. Algkooli ja 1944–1946 Tallinna 21. Mittetäieliku Keskkooli juhataja (1942–1943 oli Tallinnas vangistuses).

Asutava Kogu (1919–1920) ja Riigikogu (1920–1926) liige Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei fraktsioonis. Kandideeris I Riigivolikogu valimistel 4. valimisringkonnas.

Võttis osa õpetajate kutseühingute tööst: kuulus 1917. aastal Tallinna Õpetajate Seltsi ja Eesti Õpetajate Liidu asutajate hulka. Oli 1923–1940 (vaheaegadega) Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees ja 1937–1938 Õpetajate Koja esimees.

Oli aastail 1921–1940 ajakirja Kasvatus ja 1926–1928 ajakirja Noorusmaa toimetaja.

• Eesti NSV teeneline õpetaja (1945, nimetus ära võetud 1953, ennistatud postuumselt 1989)

Enn Murdmaa poeg oli kunstnik Oskar Murdmaa, kelle lapsed olid Ivar Murdmaa, Allan Murdmaa, Kai Murdmaa ja Mai Murdmaa.

• Ühtluskool. Tallinn: Ühiselu, 1920.
• Kirjandust koolile, I – III. Tallinn: Töökool, 1928–1930.
• Elav Sõna I – IV. Tartu: Kool, 1932 (kaasautor).

• Noorsoo- ja lastekirjanduse põhinõudeid, Kasvatus 1935, nr 2,3

• Horm, V. Enn Murdmaa ja tema osa kodanliku Eesti kooliuuendusliikumises. – Nõukogude Pedagoogika ja Kool, V. Tartu, 1969.

• Enn Murdmaa Eesti biograafilises andmebaasis ISIK