Digiteerimine

See artikkel räägib andmete üleviimisest teisele kujule; digitaalse tootearenduse kohta vaata artiklit Digiteerimine (majandus)

Rahvusraamatukogu digiteerimiskeskuse digiteerija Eva Püvi digiteerib Zeutscheli raamatuskanneriga ajakirja Horisont kõige esimest, 1967. aasta jaanuaris ilmunud numbrit

Digiteerimine ehk digimine on füüsilise objekti või analoogmaterjali (kunstiteos, helisalvestis, kaart, kiri, kolmemõõtmelised objektid vms) digitaalsele kujule viimine.^[1]^[2] Selle käigus teisendatakse analoogobjekt digitaalseks signaaliks, 1-de ja 0-de jadaks, mis on arvutile loetav.^[3]

Digiteerimise kontekstis kasutatakse ingliskeelsetes tekstides mõisteid "skaneerimine" (scanning) ja digiteerimine (digitizing). Skaneerimisest räägitakse pigem pildiliste, graafilisi analoogmaterjalide teisendamise tähenduses, digiteerimine tähendab aga igasuguse analoogmaterjali, ka video ja heli viimist elektroonilisse vormi. Seega digiteerimine on üldisem mõiste kui skaneerimine.^[4]

Digiteerida saab kontaktsete ja mittekontaktsete meetoditega. Kontaktse meetodi korral puudutab originaal skanneri skaneerimisklaasi ja seega ei ole see kasutatav õrnade materjalide digiteerimisel. Mittekontaktse meetodi korral on (enamasti digitaalse) kaamera lääts digiteeritavast materjalist eemal ega puuduta seda.^[5]

Digiteerimise tulemusena saadakse analoogobjektist digitaalne kujutis raster- (skaneerimisel, pildistamisel) või vektorvormingus (digitaatori kasutamisel). Samuti on võimalik 3D-mudelite loomine.

Digitaalset teisendamist säilitamise vormina veel ei tunnustata, sest ei ole leitud pikaajalist ja stabiilset kandjat, mille kasutuskestus oleks lähedane juba äraproovitud happevaba paberi või mikrofilmiga.^[6]

Vaata ka

Säilitamine (arhiivindus)

Viited

↑ McKay, S. (2003). Digitizing in archival environment. – Electronic Journal of Academic and Special Librarianship, 4 (1)
↑ Ametniku soovitussõnastik
↑ Smith, A. (1999). Why digitize?. - Digital Library Federation. Council on Library and Information Resources (publication 80)
↑ Lee, S. (2000). Digital imaging: a practical handbook. London: Library Association. lk 35
↑ Lee, S. (2000). Digital imaging: a practical handbook. London: Library Association. lk 51
↑ Gertz, J. (2000). Selection for preservation in the digital age : an overview. – Library Resources & Technical Services, 44 (2),lk 97)

[1] McKay, S. (2003). Digitizing in archival environment. – Electronic Journal of Academic and Special Librarianship, 4 (1)

[2] Ametniku soovitussõnastik

[3] Smith, A. (1999). Why digitize?. - Digital Library Federation. Council on Library and Information Resources (publication 80)

[4] Lee, S. (2000). Digital imaging: a practical handbook. London: Library Association. lk 35

[5] Lee, S. (2000). Digital imaging: a practical handbook. London: Library Association. lk 51

[6] Gertz, J. (2000). Selection for preservation in the digital age : an overview. – Library Resources & Technical Services, 44 (2),lk 97)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]