Austroaasia keeled

Austroaasia keeled on keelte hõimkond (Austroaasia hõimkond) või keelkond, millesse kuulub 160 keelt, mida kõneleb kokku umbes 100 miljonit inimest Kagu-Aasias ja India kirdeosas. Neist on riigikeeled ainult vietnami keel Vietnamis ja khmeeri keel Kambodžas.

Nimetuse "Austroaasia" algusosa on moodustatud ladina sõnast australis ('lõuna-', 'lõunapoolne') ning "Austroaasia" tähendab seega 'Lõuna-Aasia'.

Austroaasia keelte leviala ei ole sidus, üksikuid keeli või keelerühmi eraldavad üksteisest piirkonnad, kus räägitakse muude keelkondade keeli. Arvatakse, et Austroaasia keeli kõneldi Lõuna- ja Kagu-Aasias juba väga ammu ning teised keeled, mida seal praegu kõneldakse, jõudsid sinna alles hilisemate rahvasterändudega. Viimaste seas on Indoeuroopa keeled ja kami-tai keeled.

Mõned keeleteadlased on püstitanud hüpoteesi, et Austroaasia keeled on suguluses Austroneesia keeltega ning moodustavad koos nendega austriliste keelte hõimkonna või suurhõimkonna. Tänapäeval on austrilist keelesugulust uskuvaid uurijaid vähe.

Austroaasia keelte seas eristatakse enamasti kahte, mõnikord ka kolme peamist haru, mida osa uurijaid peab keelkondadeks: moni-khmeeri keeled Kagu-Aasias ja munda keeled India ida- ja keskosas (viimaste kõnelejatel on Indias madal staatus). Eraldi haruks peab osa uurijaid ka Nicobari keeli, teised jälle paigutavad need moni-khmeeri keelte hulka. Omaette haruna on vaadeldud ka vietmuongi keeli ehk vieti keeli, nüüd aga arvatakse need peaaegu alati moni-khmeeri keelte hulka.

Austroaasia keeli on umbes 160, nende seas umbes 130 moni-khmeeri keelt, 20 munda keelt ja 6 Nicobari keelt.

Austroaasia keeli kõneleb kokku umbes 95 miljonit inimest. Ülekaalukalt kõige tähtsamad keeled on vietnami keel ja khmeeri keel, mõlemad on oma riigis riigikeeled. Vähemalt miljon kõnelejat on ka santali keelel, mundari keelel, hoo keelel, khasi keelel, muongi keelel ja moni keelel. On ka palju väikese kõnelejate arvuga keeli.

Austroaasia keelte hulka kuuluvad:

• munda keeled (19 keelt, 10 miljonit kõnelejat; India kirde- ja keskosa)
  • põhjamunda keeled (sealhulgas khervari keeled) (10 keelt, 9,5 miljonit), sealhulgas santali keel (6 miljonit), mundari keel (1,5 miljonit), hoo keel (1 miljon), korku keel (478 000)
  • lõunamunda keeled (9 keelt, 600 000 kõnelejat), sealhulgas kharia keel (293 000), sora keel (288 000).
• moni-khmeeri keeled (132 keelt, 85 miljonit kõnelejat)
  • põhja-moni-khmeeri keeled (tinglik rühm)
    • khasi keeled (3 keelt, 1,1 miljonit kõnelejat), sealhulgas khasi keel (865 000), pnari keel (100 000)
    • palaungi-vaa keeled (20 keelt, 1,8 miljonit kõnelejat; Birmas, Hiina lõunaosas, Laoses, Tais)
      • palaungi keeled, sealhulgas rumai keel (139 000), švee keel (150 000), pale keel (257 000)
      • vaa keeled, sealhulgas vaa keel (838 000), paraugi keel (1,2 miljonit)
    • khmuu keeled (14 keelt, 600 000 kõnelejat; Laoses, Tais, Vietnamis), sealhulgas khmuu keel (480 000)
  • ida-moni-khmeeri keeled (tinglik rühm)
    • khmeeri keel (1 keel; Kambodžas, Vietnamis, Tais (Surini provintsis; emakeelena kõnelejaid 8 miljonit, kokku 13,2 miljonit)
    • katu keeled (16 keelt, umbes 1 miljon kõnelejat; Laoses, Tais, Vietnamis), sealhulgas kui keel (489 000), bruu keel (130 000)
    • bahnari keeled (36 keelt, 1 miljon kõnelejat; Vietnamis, Laoses, Kambodžas), sealhulgas bahnari keel (158 000), Koho keel (129 000), mnongi keel (200 000)
    • peari keeled (6 keelt, 12000; Kambodžas)
  • vietmuongi keeled ehk vieti keeled (10 keelt, 71 miljonit kõnelejat; Vietnamis, Laoses), sealhulgas vietnami keel (65 miljonit), muongi keel (1 miljon)
  • moni keeled (2 keelt, ligi 1 miljon kõnelejat; Birmas), sealhulgas moni keel (850 000), njahkuri keel (1500)
  • pugani keeled (5 keelt, 15 000 kõnelejat; Hiina lõunaosa)
  • asli keeled (19 keelt, 60 000 kõnelejat; Malaka poolsaarel), sealhulgas semai keel (18 000)
• Nicobari keeled (6 keelt, 28 000 kõnelejat; Nicobari saartel), sealhulgas Cari nikobari keel (30 000)

Teistest Austroaasia keelest erinev häälikusüsteem on vietnami keelel ja muongi keelel (hiina keele mõjul) ning munda keeltel (India keelte mõjul).

Kui jätta kõrvale vietnami ja muongi keel ning munda keeled, siis Austroaasia keelte sõnad koosnevad enamasti peasilbist ning ühest või mitmest sellele eelnevast kõrvalsilbist. Kõrvalsilp koosneb algkonsonandist, vokaalist ja mõnikord lõppkonsonandist. Enamikus keeltes saab kõrvalsilbis esineda ainult üks kindel vokaal, mõnes keeles on seal võimalike vokaale kolm (näiteks a, i, u, mõnes keeles võivad nende osa etendada ka silpimoodustavad nasaalid ja liikvidad (n, m, r, l).

Peasilbis on üks või kaks algkonsonanti, üks peasilbivokaal ja lõppkonsonant. Moni-khmeeri keeltes (eriti khmeeri keeles) on peasilbi alguses võimalikud väga paljud konsonandiühendid. Munda keeltes on seal võimalikke konsonandiühendeid vähe.

Sõna lõpus (peasilbi lõpus) võimalikke konsonante on kõigis Austroneesia keeltes vähem kui peasilbi alguses. Eriti vähe on neid keeltes, mida on mõjutanud kami-tai keeled või teised Hiina-Tiibeti keeled. Üheski Austroaasia keeles ei saa silbi lõpus olla konsonandiühendit. Enamikus Austroaasia keeltes võivad sõna lõpus esineda ka palataalid ([c], [ɲ]). Paljudes keeltes (näiteks khmeeri keeles, moni keeles ja bahnari keeles) võib peasilbis lõppkonsonant ka puududa.

Mõnes moni-khmeeri keeles (näiteks khmeeri keel, katu keel, moni keel, mõned vietnami keele vormid) esinevad peasilbi alguses implosiivid [ɓ] (heliline bilabiaalne implosiiv) ja [ɗ] (heliline alveolaarne implosiiv), mis on rekonstrueeritud ka moni-khmeeri algkeelde. Paul Sidwell rekonstrueerib katu keeltele toetudes moni-khmeeri algkeelde ka helilise palataalse implosiivi [ʄ].^[1]

Mitmes moni-khmeeri keeles (peari keeled, konköö keeled, lõunaasli keeled) esinevad aspiraadid ([pʰ], [tʰ], [cʰ] und [kʰ]), kuid neid moni-khmeeri algkeeles arvatavasti ei olnud.

Moni-khmeeri keeltes on tavaliselt palju vokaale (20–25, mõnes keeles isegi üle 30).

Mõnes keeles on nasaliseeritud vokaale, kuid need ei ole sagedased.

Vokaalidel eristatakse enamasti nelja kõrgust. Põhjakhmeeri keeles eristatakse viit kõrgust; seal on 36 vokaalifoneemi (on ka diftonge ja läbivalt eristatakse pikki ja lühikesi vokaale). Eri harudes on toonid tekkinud sõltumatult põhjapoolsete naaberkeelte mõjul.

Enamik Austroaasia keeli ei ole toonikeeled. Erandid on vietnami keel, muongi keel, konköö keeled, pugani keeled ja mõned teised põhjapoolsed keeled.

• Paul K. Benedict. Austro-Thai Language and Culture, New Haven: HRAF Press, 1975, ISBN 0-87536-323-7 (austrilise hüpoteesi ja Austrotai hüpoteesi kohta).
• Robert Parkin. A Guide to Austroasiatic Speakers and Their Languages. (Oceanic Linguistics Special Publication; 23), Honolulu: University of Hawaii Press, 1991, ISBN 0-8248-1377-4.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Austroaasia keeled

• Ernst Kausen. Die Klassifikation der austroasiatischen Sprachen. (DOC; 89 kB)
• Andmed Austroaasia keelte kohta (Hawaii Ülikool)
• Austroaasia keelte levikukaart