Atsetoon

Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon (keemiline valem CH₃COCH₃) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga (56 °C) ja sulamistemperatuuriga (–95 °C) läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi. 2-propanooni saadakse sünteetiliselt propeenist.

Atsetooni molaarmass on 58,08 g/mol ja tihedus 0,791 g/cm³. Atsetoon seguneb veega, samuti benseeni, alkoholi, dimetüülformamiidi ja eetriga.^[1]

Atsetooni kasutatakse plastide tootmisel ja lahustina, näiteks küünelakieemaldajana ja puhastusainena laborites.

Seda esineb ka inimese veres ja uriinis, kuna atsetooni tekib organismis normaalsete metaboolsete protsesside käigus. Diabeetikud toodavad teiste inimestega võrreldes rohkem atsetooni.^[1] Lastel ja rasedatel naistel on vere atsetoonisisaldus suurem kui täiskasvanutel keskmiselt. Suurtes kogustes on atsetoon toksiline. Selle aurud ärritavad silmi ja limaskesti ning suures koguses mõjuvad anesteetikumina. Allaneelates ärritab tugevalt limaskesti ning pikaajalisel liigsel kokkupuutel nahaga põhjustab selle rasvatustumist, mis võib viia dermatiidi tekkimiseni.^[1]

Tootmine

Tänapäeval kasutatakse atsetooni tootmiseks laboritingimustes peamiselt kumeeni-protsessi, mille võrrand on järgmine:

Kumeeni-protsessis toimub benseeni alküülimine propeeniga, vaheühendina moodustub kumeen, mis oksüdeeritakse õhuhapniku toimel fenooliks ja atsetooniks

Teised võimalused atsetooni saamiseks on isopropanooli dehüdrogeenimine või oksüdeerimine metalliliste katalüsaatoritega, butaani oksüdeerimine aurufaasis ja sünteetilise glütserooli tootmise kõrvalsaadusena.^[1]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Open Chemistry Database: Acetone pubchem.ncbi.nlm.nih.gov Kasutatud 11.12.2016 (inglise)

[ncbi-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Open Chemistry Database: Acetone pubchem.ncbi.nlm.nih.gov Kasutatud 11.12.2016 (inglise)

[1]