Aacheni raekoda

Aacheni raekoda asub Aacheni toomkiriku vastas ja on üks silmatorkavamaid ehitisi Saksamaal Aacheni vanalinnas. See on ehitatud gooti stiilis.

Raekoda ehitati 14. sajandi esimesel poolel linnapea kohusetäitja Gerhard Choruse (1285–1367) juhtimisel Aacheni linnakodanike poolt kodanikuvabaduse märgiks, tingimusel, et uude raekotta ehitatakse saal, kus võiks korraldada traditsioonilisi kroonimispidusid, mis olid osa Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi kroonimistseremooniast. Kuni selle ajani olid kroonimispeod toimunud lähedal asuvas Grashausis, mis on üks linna vanimaid senini säilinud hooneid.

Ehitamist alustati 1330. aastal Karolingide dünastia ajal ehitatud Aacheni lossi osaks olnud suurest saalist (Aula Regia) säilinud alusmüüride peale. Hoone lõunakülge integreeriti Charlemagne'i ajast pärinev Granuse torn ja samast ajastust pärit müüritis.^[1] Ehitis valmis 1349. aastal, ja kuigi raekoda toimis linna halduskeskusena, asus osa linna laskemoona ja relvastust Granuse tornis, mida mõnda aega kasutati ka vanglana.

Aacheni 1656. aasta suure tulekahju ajal põles osa raekoja katust ja mõlemad tornid. Seejärel asendati hävinud elemendid barokkstiilis elementidega. Aastatel 1727–1732 juhtis Aacheni peaarhitekt Johann Joseph Couven raekoja, eriti fassaadi ja sissepääsu astmete barokkstiilis ümberehitust. Eemaldati gooti figuurid ja aknaid kaunistanud muntiin ning isegi interjöör kujundati ümber barokkstiilis. Tänapäeval annavad sellest stiilimuutusest aimu nii istungitesaal kui ka "valge saal".

Alates keiserliku linna ajastu lõpust ja piirkonna okupeerimisest Napoleoni vägede poolt jäi raekoda hooletusse, nii et hoone oli aastaks 1840 lagunemas. Linna peaarhitekti Friedrich Joseph Arki valvsa pilgu all ehitati raekoda vanu originaalseid gooti elemente säilitades vähehaaval uusgooti stiilis ümber. Raekoja turupoolset külge kaunistasid 50 kuninga kujud, samuti kunsti, teaduse ja kristluse sümbolid.

1883. aasta tulekahju algas Johann Peter Joseph Monheimi materjalilaos aadressil Antoniusstraße 26, leegid jõudsid raekojani, kui laohoone katuselt lendlevad sädemed Granuse torni süütasid^[2]. Nelja tunni jooksul põlesid maha raekoja katus ja mõlemad tornid, nagu ka suur hulk ümbritsevaid maju turu lõunaküljel. Raekojast säilis Alfred Retheli freskodega kroonimissaal ja hoone esimene korrus. Tulekahjule vahetult järgneval ajal hoiti raekoja katust ja torne püsti tugistruktuuride abil.

Restaureerimine viidi lõpule 1902. aastal ja raekoda avati Saksa keisri Wilhelm II õnnistamisega 19. juunil 1902.

Aacheni raekoda elas Esimese maailmasõja üle kahju kannatamata, kuid separatistlike rahutuste ajal, mille eesmärk oli iseseisva Reini Vabariigi loomine, tungis raekotta rühm separatiste. Võitluse käigus tekitati tõsiseid kahjustusi raekoja interjöörile ja eksterjöörile. Fassaadi osad, paljud ehiskujud ja mõlemad kellad said viga. Hävisid kõik turu poolel asuvad esimese korruse aknaklaasid. Rüüstati mitmeid ruume ja paljud kuulsad freskod said tulevahetuses tugevalt kahjustada. Keisri saalis avastati süütamata pomm.^[3]

Teise maailmasõja ajal sai Aacheni raekoda tugevalt kahjustada pommirünnakutes, eriti 14. juulil 1943 ja 11. aprillil 1944 aset leidnud plahvatustes. 14. juulil 1943 põles hoone katus ja mõlemad tornid.

Raekoja tornide renoveerimine lõpetati alles 1978. aastal.

Tänapäeval paiknevad raekojas Viini keiserlikust varakambrist pärit keiserlike regaalide koopiad. Need valmistati umbes 1915. aasta paiku keiser Wilhelm II korraldusel näituseks, kus meenutati 31 kroonimist, mis toimusid Aachenis aastatel 813–1531. Koopiate hulgas on Viini kroonimisevangeliaar, Charlemagne'i mõõk, Otto I keiserlik kroon ja valitsusõun.

Nagu varemgi, on raekoda Aacheni linnapea ja linnavolikogu asukoht ning seal antakse igal aastal välja Karl Suure auhinda.