Claudio Monteverdi
Claudio Giovanni Antonio Monteverdi (15. mai 1567 Cremona – 29. november 1643 Veneetsia) oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija.
Elu
[muuda | muuda lähteteksti]Claudio Monteverdi sündis Cremonas, tema isa Baldassare Monteverdi oli arst, apteeker ja kirurg. Claudio oli pere viiest lapsest vanim. Lapsepõlves õpetas teda kapellmeister Marc'Antonio Ingegneri, ta laulis ka kirikukooris. Hiljem õppis ta Cremona ülikoolis. 1582. aastal avaldas ta oma esimesed muusikateosed, milleks olid mõned vaimulikud motetid ja madrigalid. 1587. aastaks oli ta avaldanud oma esimese ilmalike madrigalide kogumiku. Monteverdi töötas Mantovas Vincenzo I õukonnas algul laulja ja viiuldajana, alates 1602. aastast muusikajuhina.
1599. aastal abiellus Monteverdi õukonnalauljanna Claudia Cattaneoga, kes suri septembris 1607. Paaril sündis kaks poega ja üks tütar, kes suri veidi aega pärast sündi.
1613. aastal asus ta tööle kapellmeistrina Veneetsias Markuse kirikus. 1632. aasta paiku sai temast preester. Elu viimastel aastatel kannatas ta kehva tervise all. Monteverdi suri Veneetsias ja maeti Frari kirikusse.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Monteverdi elas renessansi kõrgperioodil ja baroki algusaegadel ning tema loomingut peetakse oluliseks murdepunktiks muusikaloos kahe ajastu vahel.
Claudio Monteverdi on varaseim helilooja, kelle teoseid tänapäeval kogu maailmas sageli esitatakse (nii hindas näiteks muusikakriitik ja biograaf Harold C. Schonberg). Monteverdi on esimene suur ooperihelilooja ning tema 1607. aastal kirjutatud "Orpheus" on üks varasemaid oopereid üldse. Veel kaks ooperit "Odysseuse kojutulek" ("Il ritorno d'Ulisse in patria", 1641) ning "Poppea kroonimine" ("L'incoronazione di Poppea", 1642) on säilinud tema hilisest loomingust. Dramaatilisi stseene meenutavad mitmed tema Veneetsias loodud madrigalidest, neist tuntuim on 1624. aastal loodud "Tancredi ja Clorinda kahevõitlus" ("Combattimento di Tancredie Clorinda"). Kirikumuusikast on olulisim tema 1610. aastal ilmunud vaimulike teoste kogumik "Vespro della Beata Vergine” (Maarja vesper).