Ülem-Őrség

Ülem-Őrség (ungari: Felső-Őrség, [ˈfɛlsøː ˈøːrʃeːɡ]; saksa: Wart) on traditsiooniline etnograafiline piirkond ja väike ungari keelesaar Austrias Lõuna-Burgenlandis. See koosneb Oberwarti linnast (ungari: Felsőőr) ning kahest külast: Unterwart (ungari: Alsóőr) ja Siget in der Wart (ungari: Őrisziget). Kolmes asulas elas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 7694 inimest, kellest 1922 inimest (25%) kuulus ungari rahvusvähemusse. Mikropiirkonna majandus- ja kultuurikeskus on Oberwart/Felsőőr.

Ajalugu

11. sajandil kuulus piirkond Ungari kuningriigi piiritsooni (gyepű). Peamiselt asustamata piiri kaitsesid vabad piirivalvekogukonnad nimega őrök és lövők (valvurid ja vibukütid). Kaasaegsetes ladinakeelsetes dokumentides nimetati neid spiculatores ja sagittarii. Tõenäoliselt olid nad seotud idapiiri piirivalvurite seekelitega.

Valvurite järeltulijad elavad endiselt Ülem-Őrségi (ja Alam-Őrségi või lihtsalt Őrségi tänapäeva Ungaris) külades. Hiljem assimileerusid vibukütid sakslaste hulka. Nad elasid Alsólövő (nüüd Unterschützen) ja Felsölövő (nüüd Oberschützen) külade ümber. Mujal oli ka teisi piirivalvekogukondi.

Varakeskajal sai gyepű Vasi maakonna osaks. Ülem-Őrség kuulus sellesse maakonda kuni 1921. aastani.

Őride kogukonnale andis 14. sajandi alguses aadli eesõigused Ungari kuningas Károly I. Nad olid pärisorjuse ja maksuvabad. Neid privileege tunnistas Rudolf I 1582. aastal.

Nende aadel eristas őrisid naaberkülade inimestest ja oli oluline nende eristuva identiteedi kujunemisel. Mõned perekonnad pidasid oma aadlipäritolu üle arvet isegi 20. sajandil. Alsóőri/Unterwarti külas on mitmed perekonnad pärit keskajast, näiteks Balikó, Balla, Benedek, Benkő, Deáki, Farkas, Gaál, Gangoly, Gyáki, Györög, Heritz, Kelemen, Leéb, Moór, Német, Paál, Palank, Seper, Szabó, Takács ja Zarka.

Ülem-Őrség sai keelesaareks 16. sajandil. Selleks ajaks olid naaberalad juba sakslastega asustatud. Pärast laastavat Osmanite sõda 1532. aastal saabusid horvaadi asunikud. Őridest sai selles uues olukorras isoleeritud kogukond. Nad rääkisid oma selget murret ja praktiseerisid ranget endogaamiat kuni vähemalt 20. sajandi keskpaigani.

Őrid osalesid Ungari iseseisvussõdades Habsburgide vastu Rákóczi ülestõusus (1703-1711) ja 1848.–49. aasta revolutsioonisõjas.

20. sajand: decline

19. sajandi lõpul hakkas kogukond kahanema, mille põhjuseks oli väikekäsitöö vähenemine ja lastevahelise aadlivara pillamine. Felsőőri, mis oli kohaliku omavalitsuse keskus, saabus mitu uut Ungari riigiteenistujat ja intellektuaali, kuid uued tulijad jäid algsele elanikkonnale "võõrasteks". Pärast Austriasse neeldumist 1921. aastal lahkus enamik neist Burgenlandist.

Pärast Esimest maailmasõda anti Trianoni rahulepinguga Austria vabariigile väike saksakeelne ala Ungari lääneosas. Ülem-Őrségi elanikud protesteerisid otsuse vastu, kuid nende katse luua iseseisev mikroriik (vaata Lajtabánság) ebaõnnestus.

Etnilise vähemusrahvusena püüdsid őrid uue vabariigi esimestel aastakümnetel oma identiteeti säilitada. Pärast anšlussi mõjutas saksastamispoliitika tõsiselt rahvusvähemusi. Ungari koolid suleti ja emakeele kasutamist tõrjuti tungivalt. Teise maailmasõja ajal vähenes Burgenlandi ungarlaste arv poole võrra (1934. aastal elas liidumaal 10 442 ungarlast, 1951. aastal vaid 5251).

Pärast Teist maailmasõda eraldati allesjäänud őrid täielikult emamaast raudse eesriidega. 1960. aastatel sai Oberwartist sakslaste enamusega väike tööstuslinn. Assimilatsioon kiirenes, kuigi identiteeditunnet püüti elus hoida näiteks kultuuriliste rühmade ja ühenduste loomisega. Reformeeritud kirik mängis selles protsessis olulist rolli, eriti Oberwartis/Felsőőris. 1976. aastal tunnistas Austria riik ungarlased ametlikult vähemusrühmaks. Austria etniliste vähemuste vastane poliitika muutus 20. sajandi viimastel aastakümnetel väga aeglaselt, kuid tänapäeval aktsepteeritakse vähemuste õigusi.

Pärast demokraatlikke muutusi Ungaris 1989. aastal ja ühinemist EL-ga 2004. aastal avanes piirkonna ülejäänud ungarlastel võimalus taastada kultuuri- ja majandussidemed Ungariga.

Keel

Ülem-Őrségi ungarlastel on selge murre, mis on tõenäoliselt seotud Transilvaania seekelitega. Tüüpilised foneetilised erinevused võrreldes standardse ungari keelega:

/ɟ/ muutub /dʒ/, näiteks sõna gyerek (laps) hääldatakse kui dzserek
/c/ muutub /tʃ/, näiteks sõna bátyám (onu) hääldatakse kui bácsám
/v/ muutub /b/, näiteks sõna szarvas (hirv) hääldatakse kui szarbas
/n/ muutub /ɲ/, näiteks sõna szappan (seep) hääldatakse kui szoppany