Komi keel
|
See artikkel räägib soome-ugri keelest, Kamerunis räägitava Nigeri-Kordofani keele kohta vaata lehekülge Komi keel (Kamerun). |
| komi keel (коми кыв) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Venemaal |
| Piirkonnad | Komi, Permi krai |
| Kokku kõnelejaid | 0,2 miljonit |
| Keelesugulus |
Uurali keeled soome-ugri keeled soome-permi keeled Permi keeled komi keel |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel | de jure Komi |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | kv |
| ISO 639-2 | kom |
Komi keel on Uurali keel, mis kuulub soome-ugri keelte Permi rühma. Keelt kõnelevad umbes 250 000 inimest Komi Vabariigis ja Permi krais. Keel jaguneb kaheks suuremaks murderühmaks: põhjas sürjakomi, lõunas permikomi, mis on suhteliselt sarnased ning ühe keele oskaja üldjuhul suudab teist mõista. Komi keel on levinud mööda Kirde-Venemaad.
Komi keeles vaimulike tekstide kirjutamiseks on kasutatud oma tähestikku, niinimetatud vanapermi kirja, mille lõi hiljem pühakuks kuulutatud Permi Stefan.
Grammatika
[muuda | muuda lähteteksti]Arvsõnad
[muuda | muuda lähteteksti]| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 20 | 100 | 1000 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| öтик | кык | куим | нёль | вит | квайт | сизим | кӧкъямыс | ӧкмыс | дас | кызь | сё | сюрс |
Hääldus ja rõhk
[muuda | muuda lähteteksti]Komi keeles on kaashäälikud б, в, г, д, дж, дз, ж, з, й, л, м, н, р helilised. Konsonandid к, п, с, т, тш, х, ч, ш ja võõrsõnades kohtuvad ф, ц, щ on helitud. Häälikud tš ja dž võivad olla palataliseeritud (ч, дз) ja palataliseerimata (тш, дж). Palataliseeritud с ja з hääldatakse susisevalt.
Täishäälikuid on 7 (jazva murdes 10). И on eesvokaal, mis pehmendab talle järgnevaid kaashäälikke, i hääliku puhul palatalisatsiooni ei toimu. Ö tähendab švaad.
Rõhk on sürjakomi sõnades esimesel silbil.
Käänded
[muuda | muuda lähteteksti]Komi keeles eristatakse traditsiooniliselt kuutteist käänet.
Tähestik
[muuda | muuda lähteteksti]Komi keele kirjutamiseks kasutatakse tänapäeval vene tähestikku ning kirillitsat, mida on täiendatud lisamärgiga ӧ.
Komimaa pealinnas Sõktõvkaris on ӧ-tähele ausammas.[1]
| А а | Б б | В в | Г г | Д д | Е е | Ё ё | Ж ж |
| З з | И и | І і | Й й | К к | Л л | М м | Н н |
| О о | Ӧ ӧ | П п | Р р | С с | Т т | У у | Ф ф |
| Х х | Ц ц | Ч ч | Ш ш | Щ щ | Ъ ъ | Ы ы | Ь ь |
| Э э | Ю ю | Я я |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Adolf Turkin. "Komidest, komi keelest ja kirjandusest". Keel ja Kirjandus nr 7/ 1985. Lk 426–430
- Nikolai Kuznetsov. Kurvad lood komi keelega. Postimees, 20. märts 2012.
Muusika
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Komikeelne Vikipeedia |
 |
Vikisõnastiku kategooria: Komi keel |