Kacu tekst Litvanma

Sinai ei ole oiktusid vajehta nece lehtpol’ mugoižen sün taguiči:

Sinu IP-aadress on vahemikus, mis on blokeeritud kõigis Wikimedia Foundationi vikides.

Blokeerija: ‪Hasley‬. Põhjus: Open proxy/Webhost: See the help page if you are affected: .

Blokeeringu algusaeg: 7. sügüz’ku 2022, kell 04:21
Blokeeringu aegumistähtaeg: 7. sügüz’ku 2027, kell 04:21

Sinu praegune IP-aadress on 79.170.44.78. Blokeeritud vahemik on 79.170.40.0/21.

Kirjuta, ole hüvä, kaik homaičused, miččid sinä teged. Kui usud, et sind on blokeeritud ekslikult, leiad lisateavet ja juhised avatud prokside keelamist puudutavast globaalsest reeglistikust.

Muul juhul postita palun blokeeringu arutamiseks palve, mis metavikis üle vaadatakse. Saad ka saata stjuuarditele VRT-süsteemi aadressile stewards@wikimedia.org kirja, millele on lisatud kõik ülaltoodud üksikasjad.

Sinä void kacta da kopiruida necen lehtpolen lähtken.

{{10000}}{{A10000}}
{{Valdkund
| Nimi = Litvanman Tazovaldkund<br />Lietuvos Respublika
| Valdkundznam = Coat of Arms of Lithuania.svg
| Flag = Flag of Lithuania.svg
| Valdkundznam text = Litvanman valdkundznam
| Flag text = Litvanman flag
| Pälidn = Vil'nüs
| Eläjiden lugu = 2,793,284<ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/lh.html Litvanman ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}</ref>
| Voz' = 2018
| Pind = 65,300
| Kart = EU-Lithuania.svg
| Kel' = [[litvan kel'|litvan]]
| Valdkundan pämez' = [[Nauseda Gitanas|Gitanas Nauseda]]
| Päministr = [[Šimonite Ingrida|Ingrida Šimonite]]
| Religii = [[hristanuskond]]
| Valüt = [[euro]] (€) (EUR) <ref>Edel 2015 vot — [[litvan lit]].</ref>
| Internet-domen = [[.lt]]<ref>Mugažo [[.eu]] kuti [[EÜ|EÜ:n]] ühtnii.</ref>
| Telefonkod = +370
| Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2<br />kezal [[UTC]]+3
}}
'''Litvanma''' ({{lang-lt|Lietuva}} [lʲɪɛtʊˈvɐ]), oficialižikš '''Litvanman Tazovaldkund''' ({{lang-lt|Lietuvos Respublika}}), om valdkund [[Päivnouzmpol'ne Evrop|Päivnouzmpol'žes Evropas]], [[Baltijan meri|Baltijan meren]] randal. Vspäi 2004 [[Evropan Ühtištuz|EÜ:n]] da [[Pohjoižatlantižen kožundkirjutesen organizacii|PAKO:n]] ühtnii. Pälidn da kaikiš suremb lidn om [[Vil'nüs]].

== Istorii ==
Ezmäine mainitez oli keskaigaižes Litvanmas vl 1009. XIII voz'sadalesai germanižed ricer'kundad (ordenad) ladiba anastada Litvanmad i toda sinnä [[hristanuskond]]ad, no satusita. Litvanma kändihe hristianižeks vaiše XIV voz'sadan lopuks. Sil aigal nece valdkund oli jo üks' surembišpäi päivlaskmaižes Evropas. Vl 1569 Litvanma ühtištui Pol'šanmanke Pol'šanlitvanmaha (ninga nimitadud [[Lüblinan Unii]]). Vl 1795 kaik Litvanma kändihe [[Venäman imperii|Venälaižen imperijan]] palaks.

Vn 1918 18. päiväl uhokud Litvanman nevonkund (kaikiden litvalaižiden ezitai organ) om tedotanu Litvanman ripmatomut. Sil aigal kaik Litvanma oli völ okkupiruidud germanižil sodavägil (oli [[Ezmäine mail'mansoda]]). Jäl'ges germanižiden sodavägiden lähtendad pol'šalaižed nacionalistad sädiba Vil'nüsha kukerdust, kudamban aigan Želigovski-jenaral oli ezinenas. Litvanman ohjastuz pageni [[Kaunas]]ha. Kaunas oli Litvanman [[pälidn]]an vodelesai 1940.

Vl 1940 [[Nevondkundaline Ühtištuz]] okkupirui Litvanman; nece oli [[Molotovan-Ribbantropan pakt]]an oiged rezul'tat. Vozil 1941−1944 nacional-socialistine [[Germanii]] okkupirui Litvanman. Vl 1944 möst anastihe Litvanman, [[Nevondkundaline Ühtištuz]] tegi necidä azjad.

Ripmatomuz tedotihe tošti 11.03.1991-datal.

=== Konstitucii ===
Valdkundan ezmäižed nell' Konstitucijad oliba olmas vozil 1918−1922. Jäl'gmäine kahesanz' lugul Konstitucii<ref>[http://www.constituteproject.org/ontology/Lithuania?lang=en Litvanman Konstitucijan tekst ''constituteproject.org''-saital.] {{ref-en}}</ref> ({{lang-lt|Konstitucija}}) om vahvištadud vl 1992, se om väges voziden 1996, 2002−2006 i 2019 vajehtusidenke.

== Geografijan andmused ==
[[Fail:Lithuania-topo-blank.png|thumb|left|250px|Litvanman topografine kart]]
Litvanma om kaikiš suremb [[Baltijan valdkundad|Baltijan valdkund]], se om väheta [[Irlandii|Irlandijan]] surtte. Litvanman merirandan piduz' — 99 km. Pälidnan Vil'nüsan korktuz om 213 metrad ülemba meren tazopindad.

Litvanma oma mavaldkundröunoiš [[Latvii|Latvijanke]], [[Vaugedvenäma]]nke, [[Pol'šanma]]nke da [[Venäma]]nke ([[Kaliningradan agj]]).

Litvanman kaikiš korktembad mäged oma Juozapine vai Kruopine (niiden korktuz om ühtejitte, 293 m). Valdkundan pindan koumandesen kattas mecad. Kaikiš suremb (pidemb) jogi om [[Neman|Nämunas]] (Nemunas); Litvanmas om enamb 4000 järvid. 

Voden keskmäine lämuz om +6,7 C°, uhokun — −2,8 C°, heinkun +17,9 grad. Lämuden vajehtusen amplitud om sur': kezan +30 gradusaspäi tal'ven −32 gradushasai. Vozne keskmäine painuz om 744,8 mm, keskmäine nepsuz — 78%.

Londuseližed varad oma [[turbaz]], [[mouckivi]], [[savi|saved]], [[lete|letked]], [[dolomit]], [[vezi|reskvezi]] i [[mineraližed veded]], toižed varad — [[raud|raudkivend]], [[kivivoi]], [[mec]].

== Politine sistem ==
[[Fail:LR Seimas by Augustas Didzgalvis.jpg|thumb|right|250px|Litvanman parlamentan pertid [[Vil'nüs]]as (2021, ezimal)]]
Litvanma om unitarine konstitucine [[parlamentine tazovaldkund|parlamentine]] tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Litvanman prezident ({{lang-lt|Lietuvos Respublikos Prezidentas}}) om valdkundanpämez', valitas händast ühthižil valičemižil viden voden strokuks, ühten toštmižstrokun voimuz om olmas. Prezident om armijan päkäsknik i ohjandab irdpolitikal. Hän sijatab mugažo päministran ({{lang-lt|Ministras Pirmininkas}} «ministr-ezimez'»), parlament vahvištab necidä radnikust.

Litvanman parlament (seim, {{lang-lt|Seimas}}) om üks'kodine, kogoneb 141 deputataspäi. Valitas deputatoid nellän voden strokuks.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2020 11. i 25. päivil redukud (7. kucund). Prezidentan järgvaličendad mäniba vn 2019 12. i 26. päivil semendkud, [[Gitanas Nauseda]] sai vägestust kahtendes turas (65,86% änid) da om prezidentan radnikusel vs 2019 heinkun 12. päiväspäi. [[Ingrida Šimonite]] om valitud da radab päministran vs 2020 kül'mkun 24. päiväspäi.

== Administrativiž-territorialine jagand ==
&nbsp;&nbsp;&nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Litvanman administrativiž-territorialine jagand]].''
[[Fail:Lithuania, administrative divisions (districts+municipalities) - Nmbrs - colored.svg|thumb|right|300px|Litvanman municipalitetoiden i statistikan agjoiden kart]]
Nügüdläine administrativine jagand om olmas vspäi 2010. Enččed agjad (üks'lugu {{lang-lt|apskritis}}) jäiba statistikan regionikš, ned alajagasoiš 60 municipalitetaks (üks'lugu {{lang-lt|savivaldybė}}), niiden keskes seičeme oma lidnad. Municipalitetad kogotas 546 tobminkundaspäi ({{lang-lt|seniūnija}}).

== Eläjad ==
Litavnmas elädas [[litvalaižed]]. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 2 944 459 ristitud<ref>[http://osp.stat.gov.lt/en/statistiniu-rodikliu-analize?hash=fe50728e-c157-4ac1-a8ad-7e2af74affde&portletFormName=visualization Ristitišt kun augotišel. — ''Osp.stat.gov.lt''.] {{ref-en}}</ref>. Kaikiš suremb ristitišt oli 3 706 299 eläjad vl 1992, se poleni emigracijan tagut.

Rahvahad (2011): [[litvalaižed]] — 84,1%, [[pol'šanmalaižed]] — 6,6%, [[venänikad]] — 5,8%, [[vaugedvenälaižed]] — 1,2%, toižed rahvahad — 1,1%, rahvahuden ozutandata — 1,2%.

Kodikelen mödhe (2011): [[litvan kel']] — 82,0%, [[venäkel']] — 8,0%, [[pol'šan kel']] — 5,6%, toižed keled — 0,9%, märhapanendata — 3,5%.

Uskondan mödhe (2011): [[katoline jumalankodikund|katoližen jumalankodikundan]] uskojad — 77,2% (litvalaižed päpaloin), Venäman [[ortodoksine hristanuskond|ortodoksižed hristanuskojad]] — 4,1%, [[vanhuskolaižed]] — 0,8%, [[lüteranine jumalankodikund|lüteranad-evangelistad]] — 0,6%, toižed uskojad — 1,0%, religijatomad — 6,1%, märhapanendata — 10,2%.

Toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2013, surembaspäi penembha): [[Kaunas]], [[Klaiped]], [[Šäuläi]], [[Panevežis]], [[Alitus]]. Kaik 106 lidnad oli valdkundas vl 2004. Lidnalaižiden pala om 68% (2020).

== Ižanduz ==
Šingotadud postindustrialine ekonomik. Radnikoiden 9,1% om ottud maižandushe, 25,2% ratas industrijas, holitišiden sferan radajiden pala om 65,7% (2015).

Litvanman ižanduz kazvab stabiližešti; vl 2006 [[radotomuz|radotomiden]] lugu oli 6,1%, infläcii oli 3%. Edel surt finansišt krizisad Venämas (vl 2008) Litvanman torguindan päpartnöran oli [[Venäma]], nügüd' Litvanman torguindan päpartnör om [[Evropan Ühtištuz|EÜ]]. Kaikiš znamasižembad sarakod oma himine ([[mineraližed heretused|azotheretusiden]] tehmine), [[kivivoi]]n ümbriradmine (importiruidud kivivoil) i sömtegimišt. Vhesai 2010 kaikiš suremb kompanii oli Ignalinan atomine elektrostancii, andoi 70% valdkundha tehtud elektrust. Järed investor om [[Ročinma]], andab verazmaižiden investicijoiden 20..30%.

== Homaičendad ==
<references />

== Irdkosketused ==
* [http://www.lrv.lt/ Litvanman ohjastusen oficialine sait (''lrv.lt'').] {{ref-lt}} {{ref-en}}
* [http://www.president.lt/ Litvanman prezidentan oficialine sait (''president.lt'').] {{ref-lt}} {{ref-en}} {{ref-fr}} {{ref-ru}}
* [http://www3.lrs.lt/ Litvanman parlamentan oficialine sait (''lrs.lt'').] {{ref-lt}} {{ref-en}}
{{Commons|Lithuania}}

{{Litvanman agjad}}
{{Evrop}}

[[Kategorii:Litvanma| ]]

Šablonad oli kävutadud necil lehtpolel:

Pörte Litvanma.

Om sadud "https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma"