Ravimiarendus ehk ravimite väljatöötamine on toimingute kogum, mille eesmärk on uute ravimite turuletoomine. Mõiste ingliskeelne vaste drug development kajastab vaid seda, mis järgneb ravimikandidaatide tuvastamisele ja optimeerimisele ravimiavastuse ja/või ravimidisaini käigus. Eesti keele ruumis võib ravimiarendus hõlmata ka ravimi keemilise struktuuri plaanimist, lähtudes ühendi toimest ja ohutusest.

Uute ravimite ohutuse tagamiseks on oluline, et ravimiarendus toimuks vastavalt rahvusvaheliselt kokku lepitud kvaliteedi- ja eetikanõuetele, kus ravim peab läbima nii eelkliinilised kui ka kliinilised uuringud. Ravimiarenduse seisukohalt on tähtsad nii teaduslik innovatiivsus, intellektuaalomand kui ka majanduslikud aspektid. Tänapäeval kulgeb see protsess sageli ülikoolide ja erasektori koostööna, kus farmaatsiatööstuse roll on eriti oluline ravimiarenduse viimastes etappides.

2011. aastal ilmunud uuringu andmetel kestab keskmise ravimikandidaadi teekond laborist apteeki 15 aastat ja selleks kulub ligi 1 miljard USA dollarit. Samas oleneb ravimiarenduse edukus haiguse tüübist, bioloogilise sihtmärgi tüübist ja ravimi enda liigitusest (nt kas tegu on väikese molekuli, antikeha või geeniravimiga). Loe edasi ...

• 1. aprillil 150 aastat tagasi sündis inglise kirjanik Edgar Wallace, kes kirjutas ligi tuhat lühijuttu ja üle 170 romaani, lõpetamata jäi stsenaarium King Kongist.
• 2. aprillil saab 75-aastaseks majandusteadlane Tiina Nuuter.
• 2. aprillil 70 aastat tagasi sündis Venemaa teleajakirjanik, ajaloolane ja poliitikavaatleja professor Nikolai Svanidze.
• 3. aprillil saab 90-aastaseks ajaloolane Raimo Pullat (pildil), kes toimetas 23 aastat aastaraamatusarja "Vana Tallinn" ja rajas silmaarstikabineti.
• 4. aprillil 125 aastat tagasi sündis olümpiapronks maadluses Roman Steinberg, kes suri 1939, kuigi kaua aega arvati, et juba 1928. aastal.
• 6. aprillil 140 aastat tagasi sündis paljude koolide direktor Ants Roos, kes oli ka esimene riigiraamatukoguhoidja.

Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Esimesena alustas 2001. aasta jaanuaris ingliskeelne Vikipeedia. Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.

Sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit.

Tee julgelt parandusi! Muudatused on kohe nähtavad, sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama! Harjutamiseks võib kasutada ka liivakasti. Kirjutamisel soovitame eeskujuks võtta siinse kogukonna poolt headeks valitud artikleid.

Vahepeal tehtut näeb viimaste muudatuste lehelt.

Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kuhu pääsete vastava artikli päisest. Arutelulehele postitamiseks kasutage päiselinki "Muuda" või "Lisa teema".

Uue artikli alustamiseks võid ka soovitud pealkirja siia sisestada:

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.